USA sanktsioonidel on kaks ohvrit - Euroopa ja Venemaa | KPMG | EE
close
Share with your friends

USA sanktsioonidel on kaks ohvrit - Euroopa ja Venemaa

USA sanktsioonidel on kaks ohvrit - Euroopa ja Venemaa

KPMG Aastakonverentsil esinenud KPMG Venemaa nõustamisteenuste juhi Artjom Skameikini sõnul on Vene majanduse tulevik täiesti lahtine. Vene valitsus on aastaid rõhutanud, et sanktsioonid on aidanud tugevdada riigi majandust, suurendades siseriiklikku tootmist. Kuidas olukord tegelikult on, siis sellele selget vastust ei ole.

1000

Seotud teemad

Me oleme teatud sektorites – näiteks põllumajanduses ja toidutööstuses – muutunud sanktsioonide tõttu isemajandavaks. Lääne tehnoloogiate puudumisel oleme töötanud välja uusi lahendusi või tarninud neid Hiinast. Näiteks kartuses, et Visa ja Mastercard lõpetavad Venemaaga koostöö, loodi maksevahend Mir. Samas oleme teinud otsuseid kaitsepositsioonilt, mitte majandusarengu tagamiseks.

USA kehtestas äsja Vene alumiiniumitootja vastu sanktsioonid, samas käib Euroopas endiselt töö Nord Stream 2 gaasitoruga, mille vastu seisavad tuliselt Balti riigid. Kas ja kui ühtse rindena sanktsioonidesse suhtutakse?

Kaubandusmahud USA ja Venemaa vahel on olematud. Euroopasse aga ekspordib Venemaa 130 miljardi dollari väärtuses kaupu ja impordimaht on 80 miljardit dollarit. Seega on sanktsioonidel kaks ohvrit: Venemaa ja Euroopa. Toome Rusali (Vene alumiiniumitootja) näite. Kui Rusali puhul rakendati sanktsioone, siis mõjutas see nii Venemaad kui ka Rusali Euroopas suletud tehaseid. Nüüd ei saa enam Euroopa Liidu ettevõtted Rusaliga koostööd teha. Seega kõik ettevõtted, eelkõige suured Saksa autotootjad, peavad mõne kuuga leidma uued alumiiniumitarnijad. Euroopa soovib näha Venemaaga pigem head kaubavahetust, seega pole sanktsioonidel kindlasti ühtset toetust. Ma arvan, et majanduslikud küsimused ja poliitilised probleemid võiksid olla eraldi.

Neljandaks ametiajaks presidendiks vannutatud Vladimir Putin on olnud majandusplaanide sõnastamisel kidakeelne, öeldes välja üleüldised suunad ja lubaduse jõuda kuue aastaga viie suurima majanduse hulka. Mida võivad järgmised kuus aastat Vene majandusele kaasa tuua?

Tegelikult ei tea seda keegi. Ringleb palju kuulujutte ja konkreetseid detaile pole avaldatud. Samuti ei ole teada, kellest hakkab koosnema Putini valitsuskabinet. On äärmiselt vähetõenäoline, et Venemaa jõuab kuue aastaga viie suurima majanduse hulka.

Millised oleksid majanduse tugevdamiseks õiged sammud?

Esiteks oleks äärmiselt oluline tagada välisinvestoritele võimalused investeerida Vene ettevõtetesse. Oodata on maksureformi ning suuremaid investeeringuid haridusse ja tervishoidu, mis tuleksid kaitsekulutuste arvelt. Samuti on kuuldusi pensioniea tõstmise kohta, sest kuigi pensionid on praegu väga väikesed, siis vananeva rahvastiku tõttu on surve tööealisele elanikkonnale suur. Muidugi räägitakse kogu aeg sõjast korruptsiooni vastu, mis oleks väga vajalik.

Millist mõju avaldab Venemaa tehnoloogiline mahajäämine ülejäänud maailmast?

Tehnoloogiline mõju on olnud peamiselt naftatootmisele ja gaasisektorile. Praegu on meil palju naftareserve, mida tuleks uurida, selleks kuulub aastaid tööd ja häid tehnoloogiaid, et kaevandamine oleks majanduslikult efektiivne. Kogu uurimine peatati 2014. aastal. Viimasel neljal aastal pole me põhimõtteliselt midagi teinud. Ma ei ole kuulnud selle valdkonna spetsialistidelt, kuidas see võib meid mõjutada. Võib minna 10–15 aastat, et jõuda tehnoloogiliselt vajalikule tasemele või meelitada juurde välisspetsialiste. Saktsioonide mõju näeme selgelt 2020. aasta keskel.

Kuidas on Venemaad aidanud viimaste kuude toornafta hinnatõus?

Nafta hind ei aita majandust pikas perspektiivis. Meil on praegu suhteliselt madal inflatsioon, rubla kurss on mõnel määral stabiliseerunud ja Vene turg kasvanud. Kõrge naftahind toob küll raha sisse, mida saab kasutada investeeringuteks, aga see pole pikaajaline lahendus.

Milline on Venemaa majanduse tulevik?

Raske ennustada. Me saame iga kahe kuu järel uued sanktsioonid. Nii välis- kui ka kohalikud investorid ootavad järgmisi samme. Me üritame ennustada uusi sanktsioone ja vastusanktsioone.

Allikas: Ärileht, Reet Pärgma

© 2018 KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a member firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with KPMG International Cooperative (“KPMG International”), a Swiss entity. All rights reserved.

KPMG International Cooperative (“KPMG International”) is a Swiss entity.  Member firms of the KPMG network of independent firms are affiliated with KPMG International. KPMG International provides no client services. No member firm has any authority to obligate or bind KPMG International or any other member firm vis-à-vis third parties, nor does KPMG International have any such authority to obligate or bind any member firm.

Võta meiega ühendust

 

Küsi pakkumist

 

Täida vorm