Mida tasub teada maksumenetlusest? | KPMG | EE
close
Share with your friends

Mida tasub teada maksumenetlusest?

Mida tasub teada maksumenetlusest?

Maksundus on ala, kus ettevõtjatel tuleb tihti ette keerulisi olukordi ja vaidlusi maksuhalduriga, kellega suheldes ollakse ebavõrdses seisus. Ettevõtja jaoks tähendab maksumenetlus, mis ei ole tema põhitegevus, enamasti nii aja- kui rahakulu. Maksuameti jaoks on maksumenetlus aga põhitegevus, mille läbiviimiseks on palgal arvukalt ametnikke. Seega peaks ettevõtja suhtuma maksumenetlusse ettevaatlikult.

1000

Seotud teemad

Maksumenetlus

KPMG maksuekspert Einar Rosin ja vandeadvokaat Ksenia Kravtšenko annavad viis soovitust, millest maksuametiga suheldes lähtuda.

1. Igale e-kirjale ei pea vastama

Maksuametiga suhtlemisel tasub olla viisakas ja professionaalne, st rääkida nii palju kui vaja ja nii vähe kui võimalik. Esmalt tuleks aru saada, kas on üldse kohustust maksuameti küsimustele vastata.

Maksuamet võib maksumaksjalt informatsiooni küsida ainult ametliku menetluse raames. Seega tasub ettevõtjal alati enne küsimustele vastamist küsida dokumenti, mille alusel teda küsitletakse. Muuhulgas aitab see välja selgitada, kas kontrollitakse ettevõtjat ennast või hoopis kolmandat isikut. 

Maksuametis on viimastel aastatel juurdunud tava küsida e-posti (või telefoni) teel informatsiooni nii e-kirja saaja, kolmandate isikute kui ka e-kirja saaja ja kolmandate isikute vaheliste suhete kohta. Sellises olukorras ei ole kirja saajal põhjust ega kohustust informatsiooni avaldada ilma maksuameti ametliku ettekirjutuseta. Küll aga võib kolmandale isikule (nt äripartnerile) teatada, et maksuamet tunneb tema vastu huvi. Samuti on oluline teada, et kolmanda isiku suhtes läbiviidavas menetluses puudub ettevõtjal maksukorralduse seaduses sätestatud kaasaaitamiskohustus. See tähendab seda, et omal initsiatiivil ei pea ettevõtja kolmanda isiku suhtes läbiviidavale uurimisele kaasa aitama.

2. Edastatud informatsiooni tagasi võtta ei saa

Isegi mitteametlikult antud informatsioon võib hiljem kaasa tuua ametliku menetluse, kus esialgu antud numbreid ja selgitusi võib olla hiljem küllaltki keeruline ümber lükata või täpsustada.

3. Menetluse põhjust on kasulik teada

Järgmisena tuleks ettevõtjal välja selgitada, mida täpselt uuritakse (st mida maksuamet kahtlustab). Sageli on seda informatsiooni raske saada. Viimasel ajal on esinenud juhtumeid, kus maksuameti esitatud dokumentides ei ole menetluse tegelikku põhjust kirjas. Selle asemel annab maksuamet ainult üldsõnalisi selgitusi. Vastust on raske saada ka suulise vestluse käigus. Ettevõtja jaoks on oluline teada, mis on maksuameti kontrolli tegelikuks põhjuseks, sest muidu ei saa kinni pidada eespool mainitud põhimõttest „nii palju kui vaja ja nii vähe kui võimalik“. Tulemuseks on see, et maksuhaldur saab informatsiooni, mis tekitab lisaküsimusi ja pikendab menetlusele kuluvat aega.

4. Oma õiguste tundmine aitab vältida enesesüüstamist

Eesti õigussüsteemis kehtib põhimõte, et iseenda kohta ei pea andma süüteomenetluses (nii kriminaal- kui väärteomenetlus) ennast kahjustavaid ütlusi. Kui maksuhaldur kahtlustab, et toime on pandud rikkumine, mis liigitub süüteoks, tasub hoog maha võtta ja konsulteerida spetsialistiga. Nimelt on maksumenetluses ettevõtjal kaasaaitamiskohustus, kuid enesesüüstamispõhimõttest tulenevalt süüteomenetluse puhul seda kohustust ei ole. Siiski ei ole haruldane, et maksuhaldur, kes kahtlustab tegelikult süütegu, nõuab uurimisaluselt maksumenetluse raames kaasaaitamiskohustuse täitmist, st informatsiooni andmist. Võimaliku süüteo korral ettevõtja sellist informatsiooni andma ei pea. Seetõttu on eriti oluline, et menetluse algfaasis saaks välja selgitatud, mida maksuhaldur tegelikult uurib või kahtlustab, et vältida enesesüüstamist.

5. Suulist menetlust tuleks võimalusel vältida

Suuline menetlus võib küll esmapilgul näida lihtsa ja kiire lahendusena, kuid selle puhul on ettevõtjal keeruline süstemaatiliselt ja läbimõeldult oma seisukohti väljendada, sest vastata tuleb maksuhalduri varasemalt formuleeritud jäigale küsimustikule, mis sisuliselt ei anna ettevõtjale võimalust olukorda ning enda nägemust selgitada. Kahjuks on maksuamet hakanud viimasel ajal eelistama suulist küsitlemist. Sellisel juhul tuleks saata menetleja juurde asjaoludega kurssi viidud esindaja (nt maksuekspert või advokaat), kes menetlusspetsialistina ning samas isikuna, kes ei peagi valdama kogu informatsiooni, saab maksimaalselt kaitsta ettevõtja huve ja ära hoida tema huvide kahjustamist.

Kui suhtlete maksuametiga, siis tuleb väga põhjalikult kaaluda, kuidas ning millist informatsiooni avaldada. Praegu on kahjuks nii, et ettevõtja koostöövalmidus ei tähenda alati seda, et ka maksuamet oleks heatahtlik, vaid see võib tekitada olukorra, kus ettevõtja põhjustab ise menetluse alustamise või kahjustab oma huve. Seetõttu soovitame juba varakult paluda tuge oma ala ekspertidelt. Kui vajate advokaadi abi, siis tuleks ta kaasata võimalikult varakult, sest juhul, kui maksuameti otsust tuleb hiljem vaidlustada, on tähtajad lühikesed.

Lisainformatsioon:

Einar Rosin, erosin@kpmg.com, tel+372 626 8760

Ksenia Kratvšenko, ksenia.kravtsenko@kpmglaw.ee, tel +372 667 6831

© 2018 KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a member firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with KPMG International Cooperative (“KPMG International”), a Swiss entity. All rights reserved.

Võta meiega ühendust

 

Küsi pakkumist

 

Täida vorm