Poolel teel automaksuni | KPMG | EE
close
Share with your friends

Poolel teel automaksuni

Poolel teel automaksuni

Kui sõiduautode erisoodustuse maksustamist puudutavaid seadusemuudatusi alles arutati, oli poliitikute ja ametnike juttu läbivaks jooneks väide, et uus kord on võrreldes varasemaga lihtsam. Samuti jäi aruteludest kõlama loosung, et maksukoormus alaneb. Tegelikkuses on need väited osutunud pooltõdedeks. Sellele viitab ka asjaolu, et möödunud aasta detsembris vormistati maanteeametis juriidiliste isiku arvelt eraisikutele ümber üle 4000 sõiduauto, mis on tavapärasest ligi neli korda rohkem.

1000

Seotud teemad

Poolel teel automaksuni

Uuest aastast jõustunud sõiduautode maksustamise korda iseloomustab eelkõige määramatus. Kuidas muidu selgitada olukorda, kus iseenesest lihtsale küsimusele – kuidas maksustada sõiduauto erisoodustust – vastamiseks tuleb lähtuda mitte seadusesse kirjapandust, vaid eelnõu seletuskirjadest ja maksuhalduri tõlgendustest?

Tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 kohaselt on erisoodustus muuhulgas töötajale antav rahaliselt hinnatav hüve, näiteks tööandja sõiduki (sh sõiduauto) tasuta või soodushinnaga kasutada andmine (TuMS § 48 lg 4 p 2). Sellest põhimõttest lähtuvalt ei ole juhul, kui tööandja annab enda sõiduki töötajale kasutamiseks tasu eest, mis vastab turuhinnale, tegemist erisoodustusega. Maksuhaldur seda seisukohta paraku ei jaga ning selgitab üksnes tulumaksuseaduse § 48 lõikele 8 tuginedes, et tööandja omandis oleva sõiduauto eraviisilise kasutamise võimaldamisel on igal juhul tegemist erisoodustusega ning asjaolu, et töötaja maksab auto eest turutingimustele vastavat renti, seda ei muuda. Maksuhalduri sellist loogikat järgides peaksid liisinguandjad ilmselt oma töötajatele finantseerimisteenuse pakkumisest loobuma. Vastasel korral tuleks lähtuvalt konkreetse auto võimsusest ka maksu maksta, sest töötajatele liisitud autod on ju faktiliselt tööandja omandis.

Uue korra rakendamisega seotud küsitavusi on veelgi. Tulumaksuseaduse § 48 lg 8 kohaselt tekib erisoodustus sõiduauto kasutamise võimaldamisel. Kui seda ei võimaldata, tuleb maanteeameti liiklusregistris teha vastava sõiduki kohta märge. Muid kohustusi tulumaksuseaduses ei nimetata. Samal ajal suunab maksuhaldur enda kodulehel ettevõtjaid sellises olukorras sõidupäevikuid pidama, kuigi sõitude üle arvestuse pidamise kohustusest ei räägi enam ei tulumaksuseadus ega ka erisoodustuse hinna määramise kord.

Täiendavate kohustuste olemasolu võib aimata üksnes käibemaksuseaduse lugemisel. Nimelt sätestab see, et sisendkäibemaksu täielikul mahaarvamisel peab maksukohustuslane tagama, et sõiduauto kasutamine muuks kui üksnes ettevõtluse tarbeks, on välistatud. Kuid ka selle nõude täitmiseks ei anta üheski seaduses ega määruses täpsemaid juhiseid. Seega võtab ettevõtja, kes on otsustanud, et tema autodega uuel aastal enam erasõite teha ei tohi, igal juhul riski. Miski ei garanteeri, et maksuhaldur tema rakendatud meetmeid hiljem ebapiisavaks ei pea. Riski võimendab sealjuures käibemaksuseaduse muudatus, mille kohaselt tuleb algselt üksnes ettevõtluses kasutamiseks soetatud, kuid hiljem ka erakasutusse võetud sõiduautolt maha arvatud sisendkäibemaksust pool tagasiulatuvalt (loe: koos intresside ja tulumaksuga) tagasi maksta. Sealjuures on ka see muudatus seadusesse kirjutatud selliselt, et paragrahvi tegelik mõte jääb vähemalt pealiskaudsel lugemisel varjatuks ja appi tuleb võtta seletuskiri.

Kõike eelnevat arvestades näib, et seadusandja tegelik mõte oli kehtestada ettevõtjatele automaks, kuid poliitiliselt niivõrd ohtlikku mõtet ei juletud veel paberile panna. 

Lisaks kõigele eelnevale sisaldab uus kord endas ka paraja annuse absurdihuumorit. Nimelt on erisoodustuse hind 1,96 eurot sõiduauto liiklusregistris märgitud mootori võimsuse ühiku (kW) kohta kuus. Üle viie aasta vanuse sõiduauto puhul on erisoodustuse hind 1,47 eurot kW kohta. Aga arvestamata on jäetud asjaolu, et elektriautode puhul märgitakse liiklusregistris võimsusena nende püsi-nimivõimsus, mitte maksimaalvõimsus nagu sisepõlemismootoriga autode puhul. Sellest tuleks järeldada, töötaja jaoks ei ole olulist vahet, kas tema käsutusse antakse uhiuus Tesla Model S, mille võimsuseks on liiklusregistris märgitud 69 kW, või Suzuki Swift võimsusega samuti 69 kW. Erisoodustuse tulu- ja sotsiaalmaksu kulu, järelikult ka töötajale antud hüve, on mõlemal juhul täpselt sama – ca 90 eurot kuus, ehkki autode hinnavahe on pea kümnekordne.

* https://www.err.ee/652061/detsembris-voeti-tavaparasest-neli-korda-rohkem-firmaautosid-eraisiku-arvele 

Lisainfo:

Einar Rosin

Maksunõustaja

erosin@kpmg.com

 

© 2018 KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a member firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with KPMG International Cooperative (“KPMG International”), a Swiss entity. All rights reserved.

Võta meiega ühendust

 

Küsi pakkumist

 

Täida vorm