Infokuller - jaanuar 2018 | KPMG | EE
close
Share with your friends

Infokuller - jaanuar 2018

Infokuller - jaanuar 2018

InfoKuller on kord kuus ilmuv KPMG e-uudiskiri, mis annab ülevaate viimastest olulisematest muudatustest Eesti seadusandluses ja kohtulahendites.

1000

Seotud teemad

KPMG infokuller - jaanuar 2018

Käibemaksuseaduse muudatused

Menetlusse on võetud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega asendatakse käibemaksuseaduses mõiste „krunt“ mõistega „ehitusmaa“ ning erikorra kohaselt maksustatavate metalltoodete loetelust eemaldatakse mõned metalltooted. Eelnõuga täpsustub ka teise liikmesriigi isikule osutatavatelt teenustelt maksukohustuse tekkimise aeg, mis hakkab sarnanema siseriiklike tehingute käsitlusele.

Ehitusmaa mõiste pärineb EL-i käibemaksudirektiivist, kuid selle selgitamiseks on igal liikmesriigil vabad käed. Kehtiva korra järgi sõltub see, kuidas maatükki võõrandamisel maksustatakse detailplaneeringu olemasolust. Samas ehitamiseks kavandatud maatükil ei ole alati detailplaneeringut vaja. Edaspidi maksustatakse ehitusmaa müük kohustuslikus korras käibemaksuga. Muudatus ei puuduta hoonestamata maatüki võõrandamist, millele ei kavandata ehitamist, see tehing jääb ka edaspidi maksuvabaks.

Eelnõuga muutub lühemaks erikorra alusel maksustatavate kaupade loetelu. Välja jäetakse mõned metalltooted: lehtvaltstooted (külmvormitud või –viimistletud), sh profiilplekk ning ventilatsiooni-, aspiratsiooni-, suitsu-, ja vihmaveetorud. Eelnõuga muutub täpsemaks ka arve esitamine. Kui hetkel tuleb esitada üldkorra ja erikorra alusel maksustatud metalltoodete kohta eraldi arved, siis tulevikus tuleb esitada eraldi arve vaid siis, kui arve esitamise ajaks ei ole tekkinud käibemaksu tasumise kohustust.

Eelnõu kohaselt jõustuvad muudatused 2018. aastal.

Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga on võimalik tutvuda siin.

Lisainfo: maksunõustaja Merike Oja moja@kpmg.com 

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmine

Enne seda, kui 1. veebruariks kavandatud alkoholi aktsiisimäära tõus jõudis jõustuda, võeti vastu alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muudatused. Selleks aastaks algselt planeeritud aktsiisitõusu vähendati poole võrra: õlle aktsiis tõuseb 9%, muu alkoholi aktsiis 5% ja kuni 6-mahuprotsendilise etanoolisisaldusega veini ja kääritatud joogi aktsiis 9%. See ei muuda 2018. aastaks planeeritud ülejäänud veini ja kääritatud jookide ning vahetoote aktsiisitõuse. Lisaks ei muutu ka aktsiisitõusud, mis on planeeritud järgnevaks kaheks aastaks. 2019. aastal tõusevad aktsiisid 15% ulatuses ja 2020. aastal 20% ulatuses. Teatud tootegruppide lõikes võib aktsiisitõus mõneti erineda. 

Eelnõu menetluse ja dokumentidega on võimalik tutvuda siin

Lisainfo: maksunõustaja Merike Oja moja@kpmg.com 

Kohtulahend: Korteri kasutusotstarve ja sisendkäibemaksu mahaarvamine

Osaühing soetas kaks korterit ning arvas ostuarvetel esitatud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha. Osaühing soetas esimese korteri 50%-lises ulatuses osaühingu kontoriks ning teise selleks, et see äriruumina välja rentida. Maksuhalduri arvates ei olnud kummagi korteri puhul piisavalt tõendeid, et osaühing võiks neid kasutada maksustatavaks käibeks.

Kuigi Riigikohus saatis selle asja menetlusnormi olulise rikkumise tõttu ringkonnakohtule tagasi, selgitas ta ka kasutusele võtmata ehitises asuva korteri kasutusotstarbe järgimise olulisust. Juhul kui äriplaan ei vasta ehitusõiguslikule kasutusotstarbele,  vastutab äriplaani realistlikkuse eest osaühing. Kui äriplaani elluviimist takistavad õigusaktid, ei pruugi olla võimalik seda üldse ellu viia. Tähelepanu tuleb pöörata ka sellele, et kui korteri kasutusotstarve ehitise kasutusloal on eluruum, ei tähenda mitteeluruumile vastavas kasutusotstarbes kokkuleppimine seda, et korteri mitteeluruumina kasutamine on õiguslikult võimalik.

Riigikohtu lahendiga on võimalik tutvuda siin.

Lisainfo: maksunõustaja Merike Oja moja@kpmg.com 

Kohtulahend: MTÜ sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus

MTÜ Rimmu Maaparandusühistu (edaspidi MTÜ) tellis maaparandussüsteemi osalise rekonstrueerimise, mille eesmärk oli tõsta põllumaa viljelusväärtust ja saada seeläbi põllumaa valdajatelt kasutuseelise hüvitist. Maksuhaldur leidis, et MTÜ ei saa rekonstrueerimistöödega seotud kuludelt sisendkäibemaksu maha arvata, kuna tööd on seotud maksuvaba käibega (teenusega, mida mittetulundusühing oma liikmetele tasuta või liikmemaksu eest osutab). 

Riigikohus leidis, et tegemist ei ole teenusega, mida mittetulundusühing oma liikmetele tasuta või liikmemaksu eest osutab. MTÜ liikmete majanduslike huvide teenimine ei vasta määratlusele „sotsiaalset laadi kaupade ja teenuste käive“ ning tegemist ei ole seega ka maksuvaba käibega. Kohus tõdes, et kui kinnistuomanikel oleks õigus sisendkäibemaksu maha arvata oma kinnistul tehtud maaparandustöödelt (mh ka siis, kui neid töid finantseeritakse saadud toetustest), peab mahaarvamise õiguse tagama ka MTÜ liikmete huvides saadud teenuselt. Vastasel juhul on tegemist käibemaksu kumulatsiooniga. 

Riigikohtu lahendiga on võimalik tutvuda siin.

Lisainfo: maksunõustaja Merike Oja moja@kpmg.com 

© 2018 KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a member firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with KPMG International Cooperative (“KPMG International”), a Swiss entity. All rights reserved.

Võta meiega ühendust

 

Küsi pakkumist

 

Täida vorm