Infokuller - detsember 2017 | KPMG | EE

Infokuller - detsember 2017

Infokuller - detsember 2017

InfoKuller on kord kuus ilmuv KPMG e-uudiskiri, mis annab ülevaate viimastest olulisematest muudatustest Eesti seadusandluses ja kohtulahendites.

1000

Seotud teemad

KPMG Infokuller - detsember 2017

Uus TSD lisa vorm

Rahandusministeerium avaldas muudetud määruse, millega muuhulgas sätestatakse isikliku sõiduauto kasutamise hüvitise, koolituskulude ja tervise edendamise kulude katmise ning seotud osapoolte vaheliste laenude deklaratsiooni vorm ning esitamise ja täitmise kord. 

Vormil INF 14 deklareeritakse maksumaksja poolt töötaja isikliku sõiduauto kasutamise eest makstav hüvitis, koolitus- ja tervise edendamise kulud ning laenutehingud (liikumised), mis on tehtud maksukohustuslase ning tema emaettevõtte või sama emaettevõtte tütarettevõtte vahel.

Vorm on esitatud siin.

FIE maksustamise muudatused

Riigikogus on kolmandal lugemisel sotsiaalmaksuseaduse, tulumaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus, mis muudab FIE-de maksustamise lihtsamaks.

Peamised muudatused:

  • FIE-d, kelle põhikohustus on õppimine, vabanevad avansilise makse tasumisest ning sotsiaalmaksu miinimumkohustusest;
  • FIE välisriigis teenitud ettevõtlustulult Eestis tulumaksu maksma ei pea, kui tulu on teenitud välisriigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu ja tulu on välisriigis maksustatud ning tulumaksu tasumine on tõendatud;
  • FIE-del tekib õigus maha arvata külaliste ja koostööpartnerite vastuvõtmiseks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulutusi kuni 32 euro ulatuses kalendrikuus;
  • ettevõtluse tulust suuremate kulude edasikandmise periood pikeneb igal aastal ühe aasta võrra, kuni edasikandmise perioodiks on kümme aastat;
  • FIE sotsiaalmaksu kohustuse ülempiir langeb 10-kordsele töötasu alammäära aastasummale varasema 15-kordse asemel;
  • sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ja avansilise makse kuupõhine arvestus muutub päevapõhiseks arvestuseks;
  • avansilise makse kvartaalne arvestus asendub summaarse aastase arvestusega;
  • ettevõtluse tulemit ületavat sotsiaalmaksu summat võib kanda edasi järgmistesse maksustamisperioodidesse.

Eelnõu menetlusega on võimalik tutvuda siin.

Lisainfo: maksunõustaja Einar Rosin erosin@kpmg.com 

Juhatuse liikmetel tekib õigus töötuskindlustusele

Alates 2018. aastast tekib juhatuse liikmel õigus end töötuna arvele võtta ning saada töötuskindlustushüvitist, kui:

  • ta ei saa juhatuse liikme ülesannete täitmise eest tasu;
  • tal on töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul vähemalt 12 kuud töötuskindlustusstaaži;
  • ta ei ole töölepingut ise üles öelnud, töölepingut ei ole lõpetatud ühisel kokkuleppel ning tööandja ei ole lõpetanud töölepingut töötaja süülise tegevuse tõttu erakorraliselt.

Muudatuste kohaselt võivad end samadel tingimustel töötuna arvele võtta ka FIE-d ning nende tegevuses osalevad abikaasad. Sel juhul peab FIE tegevus olema peatatud või hooajaline tegevus lõppenud ning isikud peavad vastama töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele.

Muudatustega on võimalik tutvuda siin.

Lisainfo: maksunõustaja Einar Rosin erosin@kpmg.com 

Uued käibemaksustamise alased sätted

5. detsembril 2017 võttis Euroopa Liit vastu uued käibemaksustamise alased sätted, mis mõjutavad lõpptarbijale suunatud kauba müügi maksustamist nii EL-is kui väljaspool EL-i tegutsevate ettevõtjate jaoks. Vastuvõetud muudatused puudutavad ettevõtjate käibemaksustamisega seotud aruandluskohustust, laiendavad seda online-platvormide kaudu tegutsevatele ettevõtjatele ja võivad mõjutada ka postiettevõtjate ja kullerite käibemaksustamisega seotud kohustuste täitmist. Muudatus, millega kehtestatakse 10 000-eurone registreerimise piirmäär e-teenuste osutamisel teise liikmesriigi isikule jõustub 1. jaanuaril 2019. Ülejäänud muudatuste jõustumist ei ole oodata enne 2021. aastat.

Loe lisaks siit (inglise keelne uudiskiri, mille koostas KPMG Global Digital Sector Group)

Lisainfo: maksunõustaja Merike Oja moja@kpmg.com

Kohtulahend: Kinnistu ostutehing, mis jõudis riigikohtusse

OÜ A tasus OÜ-dele B, C ja D kinnistu eest 5 380 000 eurot. Päev varem ostsid viimased kinnistu OÜ-lt H 3 900 000 euroga. Maksuhaldur asus seisukohale, et:

  • OÜ A omandas tegelikult kinnistu 3 900 000 euro eest, sõltumata sellest, et maksis OÜ-dele B, C ja D 5 380 000 eurot;
  • 3 900 000 eurot ületav summa kuulub tulumaksuga maksustamisele, kuna tegemist on raha ettevõtlusest väljaviimisega.

Maksuhaldur põhjendas oma seisukohta sellega, et OÜ-le A oli kinnistu tegelik hind teada ning OÜ A saanuks kinnistu osta otse OÜ-lt H, tehinguid rahastas juba algusest peale OÜ A (OÜ-del B, C ja D ei olnud piisavalt raha) ning OÜ-d B, C ja D andsid saadud rahast laene tehingute korraldamise ja OÜ A asutamisega seotud isikutele. Isikute omavahelised seosed võimaldasid läbi viia maksupettuse.Riigikohus asus seisukohale, et asjas kogutud tõendite põhjal ei saa järeldada, et OÜ-de A ja B, C ning D vahel on toimunud varjatud müügitehing hinnaga 3 900 000 eurot. Riigikohtu halduskolleegium rahuldas OÜ A kaebuse ja tühistas maksuotsuse märkides, et kohtuasjas ei ole määrav, kas kaebaja oleks saanud OÜ-de B, C ja D asemel ise omandada kinnistu hinnaga 3 900 000 eurot. Tulumaksukohustust reguleerivate normide eesmärk ei ole muuta äriühingute majandustegevus võimalikult ratsionaalseks.

Kolleegium tõi välja, et ostetud kauba müümine kallimalt edasi on majandustegevuses tavapärane. Lisandunud hind katab edasimüüja kulud ja sisaldab ka tasu võetud äririski eest. Samuti rõhutas kolleegium, et niisuguse tehingu käigus lisanduv hind sõltub üksnes sellest, millistel tingimustel on ostja ja müüja nõus tehingut tegema ning maksuhalduril ega kohtutel ei ole alust niisugusesse hinnakujundusse üldjuhul sekkuda.

Riigikohtu lahendiga on võimalik tutvuda siin.

Lisainfo: maksunõustaja Einar Rosin erosin@kpmg.com.

Kohtulahend: Eesti Vabariigilt saadud hüvitise tulumaksuga maksustamine

Maksu- ja tolliamet (MTA) pidas kinni tulumaksu mittevaralise ja varalise kahju hüvitisest, mille sai füüsiline isik kompromissi alusel Eesti Vabariigilt.. Hüvitise saaja esitas MTA-le taotluse, leides, et hüvitiselt ei oleks pidanud tulumaksu kinni pidama. MTA antud taotlust ei rahuldanud. 

Riigikohtu halduskolleegium selgitas, et hindamaks, kas tekitatud kahju hüvitis vastab tulu mõistele, tuleb võrrelda, milline oleks olnud kahju kannatanud isiku sissetulek siis, kui talle ei oleks kahju tekitatud. See tähendab seda, et tulu mõiste seisukohast on oluline teha vahet saamata jäänud tulu ja mittevaralise kahju hüvitamisel. Viimaseks oli antud juhul tervisekahjustus. Saamata jäänud tulu eest makstav hüvitis on oma olemuselt tulu. Tervisekahjustuse eest saadud kahju hüvitist ei ole õige käsitada isiku tuluna, vaid tasakaalustava kompensatsioonina teise õigushüve kahjustamise eest. 

Riigikohtu halduskolleegiumi otsusega on võimalik tutvuda siin.

Lisainfo: maksunõustaja Einar Rosin erosin@kpmg.com.

Kohtulahend: Korteri soetamine oma ettevõtluse tarbeks

Riigikohtu otsus äriühingu poolt esitatud käibemaksu tagastusnõude rahuldamata jätmise ning tulumaksu määramise kohta.Osaühing soetas korteri ning selle tarbeks mööblit ja sisustuskaupu. Osaühing arvas ostuarvetelt sisendkäibemaksu täies ulatuses maha, kuna soetas mööbli ja sisustuskaubad maksustatavaks käibeks loetava ettevõtluse tarbeks. Maksuhaldur oli seisukohal, et korter ning korterisse ostetud mööbel ja kaubad on soetatud osaühingu juhatuse liikme isiklikuks otstarbeks, mitte käibemaksuga maksustatava ettevõtluse tarbeks.

Riigikohus rahuldas kaebuse tulumaksukohustust puudutavas osas, selgitades, et äriühingul ei ole keelatud üürida korterit välja eluruumina ja saada selle eest tasu. Kuna sellisel tegevusel on ettevõtluse tunnused, siis eeldused selle maksustamiseks ettevõtlusega mitteseotud vara soetamise või väljamakse tegemisena ei ole täidetud. Käibemaksu kohta märkis riigikohus, et eluruumina kasutatava kinnisasja või selle osa üürile, rendile või kasutusvaldusse andmine on maksuvaba käive ning seetõttu korteri soetamiselt ning korteriga seotud teistelt kulutustelt ei tohi sisendkäibemaksu maha arvata.

Riigikohtu lahendiga on võimalik tutvuda siin.

Lisainfo: maksunõustaja Merike Oja moja@kpmg.com

© 2018 KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a member firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with KPMG International Cooperative (“KPMG International”), a Swiss entity. All rights reserved.

Võta meiega ühendust

 

Küsi pakkumist

 

Täida vorm