InfoKuller - november 2017 | KPMG | EE

InfoKuller - november 2017

InfoKuller - november 2017

InfoKuller on kord kuus ilmuv KPMG e-uudiskiri, mis annab ülevaate viimastest olulisematest muudatustest Eesti seadusandluses ja kohtulahendites.

1000

Seotud teemad

Infokuller - november 2017

Euroopa Komisjon kutsub kaasa rääkima digitaalse äritegevuse maksustamises

Oktoobri lõpul tegi Euroopa Komisjon üleskutse, millega kutsus avalikkust arutlema digimajanduse maksustamise üle. Algatuse eesmärk on muuta maksustamist ausamaks ja tõhusamaks ning seeläbi panustada õiglaselt riigieelarvesse ja luua turuosalistele võrdsed võimalused. Komisjon tahab eelkõige teada seda, mida avalikkus arvab peamiste probleemide kohta. Teretulnud on ka ettepanekud probleemide lahendamiseks. Euroopa Komisjon plaanib esitada oma ettepanekud digimajanduse maksustamise kohta 2018. aasta alguses. Avalikkus saab arvamust avaldada kuni 3. jaanuarini 2018.

Täpsem info oma panuse andmise võimaluse kohta on siin.

Lisainfo: maksunõustaja Merike Oja moja@kpmg.com 

Kohtulahend: Vaidlus toime pandud maksupettuse üle

Maksu- ja tolliamet kohustas äriühingut tasuma tulu- ja käibemaksu, kuna leidis, et see soetas kuivati arvel esitatust odavamalt. Äriühingule esitati arve, kus kuivati hind oli ligikaudu 458 tuhat eurot. Kuna vara müüja oli sama kuivati eelnevalt ostnud 96 tuhande euroga, asus maksuhaldur seisukohale, et tehingu hind ei vastanud kuivati turuväärtusele ning et turuväärtust ületava osa puhul oli tegemist näiliku tehinguga, millega varjati tegelikku, madalama hinnaga tehingut. Maksuhalduri hinnangul sai äriühing sellega maksueelise. Samuti leidis maksuhaldur, et tehinguga sooviti saada PRIA-lt toetust.

Äriühing vaidlustas maksuameti otsuse. Riigikohus otsustas kaebuse rahuldada ning maksuotsuse tühistada, märkides et:

  • tuvastatud asjaolud ei olnud piisavad selleks, et lugeda kuivati müügi tehing näilikuks ja varjatud tehing tehtuks hinnaga, mille võttis aluseks maksuhaldur;
  • maksu ei saa määrata ainuüksi põhjusel, et maksuhalduri hinnangul on tehingu eesmärk saada õigusvastaselt mingit hüve mõnelt teiselt haldus¬organilt (antud asjas PRIA-lt);
  • äriühing ei ole tõendite alusel saanud maksueelist, osalenud käibemaksupettuses ega teinud tehinguid maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil (müüja deklareeris ja tasus käibemaksu).

Riigikohtu otsusega on võimalik tutvuda siin.

Lisainfo: maksunõustaja Merike Oja moja@kpmg.com 

Kohtulahend: Liisitavalt varalt sisendkäibemaksu mahaarvamine ettevõte ülemineku korral

Antud kaasuses oli tegemist olukorraga, kus liisingulepingu üleandmisega vahetusid nii liisinguandja kui liisinguvõtja. Vaidlus oli uuele liisinguvõtjale esitatud arvel näidatud sisendkäibemaksu mahaarvamise üle, kui tehingute ahel oli järgmine: vara algne omanik liisis tootmisliini liisinguandja kaudu, kuid tagastas mõne aja pärast vara liisinguandjale; liisinguandja müüs selle vara samal päeval edasi teisele liisinguandjale; teine liisinguandja omakorda liisis seadmed samas väärtuses ja samal päeval sõlmitud lepingu alusel edasi kaebajale. Maksuhalduri hinnangul oli tootmisliini ostu-müügitehing osa tervikliku majandusüksuse omandamisest, st ettevõtte üleminek toimus varjatud kujul ja puudus alus tehingu käibemaksuga maksustamiseks.Riigikohus nõustus maksuhalduriga, et tegemist oli ettevõtte kui majandusüksuse varjatud üleminekuga. Samas leidis kohus, et sisendkäibemaksu mahaarvamise välistamiseks ei piisa üksnes ettevõtte ülemineku tõendamisest, vaid näidata tuleb ka seda, miks ei tohtinud liisingu ülevõtnud liisinguandja lisada väljastatud arvele käibemaksu.Kui liisinguleping antakse üle ettevõtte ülemineku käigus, ei teki liisinguandjate vahel käibemaksuga maksustatavat käivet. Liisinguvõtjate vahetumine ei omanud tähtsust, sest ettevõtte üleminekut suudeti tõendada ja ettevõtte koosseisus anti üle ka liisingulepingust tulenevad õigused ja kohustused.

Riigikohtu otsusega on võimalik tutvuda siin.

Lisainfo: maksunõustaja Merike Oja moja@kpmg.com

Kohtulahend: Sisendkäibemaksu mahaarvamise piirang

Riigikohtu otsus puudutab sisendkäibemaksu mahaarvamise piirangut olukorras, kus tehingu teine pool ei olnud tehingute toimumise hetkel enam käibemaksukohustuslasena registreeritud. Osaühing arvas ostetud teenustelt maha sisendkäibemaksu. Maksu- ja Tolliamet piiras kaebaja sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust, sest äriühing, kellelt kaebaja teenust ostis, ei olnud käibemaksukohustuslasena registreeritud ning ei oleks tohtinud arvele käibemaksu lisada.

Riigikohus võttis aga seisukoha, et maksuhalduril ei olnud alust kaebaja sisendkäibemaksu mahaarvamist piirata. Kohus viitas seisukoha võtmisel Euroopa Kohtu lahenditele, mille alusel ei saa sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust seada sõltuvusse käibemaksukohustuslase registreeringu olemasolust. Samuti ei saa ostja mahaarvamise õiguse kasutamist keelata ainuüksi põhjusel, et arve väljastaja ei ole käibemaksukohustuslasena registreeritud, kui arve sisaldab kõiki andmeid, mis võimaldavad tuvastada tehingute sisu ja toimumise arvel märgitud isikute vahel. Eespool mainitu kehtib siis, kui ei ole kahtlust, et tehingud on toimunud arvetel märgitud isikute vahel ja arve vastab nõuetele, mis on vajalikud sisendkäibemaksu täies ulatuses mahaarvamiseks.

Riigikohtu lahendiga on võimalik tutvuda siin.

Lisainfo: maksunõustaja Merike Oja moja@kpmg.com  

© 2017 KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a member firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with KPMG International Cooperative (“KPMG International”), a Swiss entity. All rights reserved.

Võta meiega ühendust

 

Küsi pakkumist

 

Täida vorm