Infokuller - september 2017 | KPMG | EE

Infokuller - september 2017

Infokuller - september 2017

InfoKuller on kord kuus ilmuv KPMG e-uudiskiri, mis annab ülevaate viimastest olulisematest muudatustest Eesti seadusandluses ja kohtulahendites.

1000

Seotud teemad

Infokuller - september 2017

InfoKuller - ülevaade muudatustest õigusaktides

Seekordses InfoKulleris tutvustame Rahandusministeeriumi sotsiaalmaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõud, mille põhieesmärk on lihtsustada FIE-de maksustamist.

Käes on käibemaksu tagastustaotluste esitamise tähtaeg. 30. septembrini saab esitada taotlusi teises liikmesriigis tasutud käibemaksu tagastamiseks, kui 2016. aasta jooksul osteti teisest liikmesriigist sealse kohaliku käibemaksuga maksustatud kaupu või teenuseid ning nagu tavaks saanud, toome teieni olulisemad kohtulahendid. 

Head lugemist!

FIE maksustamine muutub lihtsamaks

Rahandusministeerium on esitanud Vabariigi Valitsusele sotsiaalmaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse, mille põhieesmärk on lihtsustada FIE maksustamist.

Peamised muudatused on eelnõu kohaselt järgnevad:

  • FIE sotsiaalmaksu kohustuse ülempiir langeb 10-kordsele töötasu alammäära aastasummale varasema 15-kordse asemel;
  • ettevõtlustulult tasutava sotsiaalmaksu mahaarvamise (jagamine 1,33-ga) põhimõte muutub täpsemaks – jagamistehe ei kohaldu, kui FIE-l puudub Eestis sotsiaalmaksu maksmise kohustus;
  • ettevõtluse tulemit ületav sotsiaalmaksu summa kandub edasi järgmistele maksustamisperioodidele;
  • lisandub võimalus arvata maha külaliste või koostööpartnerite vastuvõtmisel tehtud toitlustamise, majutamise, transpordi või meelelahutusega seotud dokumentaalselt tõendatud kulud 32 euro ulatuses kalendrikuus;
  • FIE-le laieneb äriühingutele kehtestatud reklaami eesmärgil tehtud kingituste maksuvabastus (kuni 10 eurot käibemaksuta);
  • FIE-le laieneb õigus ettevõtlustulust maha arvata enda tervise edendamise kulud kuni 100 euro ulatuses kvartalis;
  • kehtestub regulatsioon, mis võimaldab FIE-l arvata ettevõtlustulust maha ajutiselt välisriigis ettevõtlusega tegeledes tekkinud dokumentaalselt tõendatud isiklikud toitlustamiskulud.Eelnõu toob sotsiaalmaksuseaduses kaasa ka järgnevaid muudatusi: 
  • kohaliku omavalitsuse volikogu liikme eest tuleb tasuda sotsiaalmaksu üksnes siis, kui isik saab tasu volikogu tööst osavõtu eest. Senini tuli tasuda sotsiaalmaksu igakuiselt ja vähemalt kuumääralt;
  • 1. augustil 2017 jõustunud tulumaksuseaduse redaktsiooni §-s 13 sätestatud parkimistasu hüvitiselt ei tule tasuda sotsiaalmaksu.

Eelnõu menetlusega on võimalik tutvuda siin

Lisainfo: maksunõustaja Einar Rosin erosin@kpmg.com

Käibemaksu tagastustaotluste esitamise tähtaeg

30. septembrini saab esitada taotlusi teises liikmesriigis tasutud käibemaksu tagastamiseks, kui 2016. aasta jooksul osteti teisest liikmesriigist sealse kohaliku käibemaksuga maksustatud kaupu või teenuseid (mõnes riigis on tähtaeg varasem). Käibemaksu tagastustaotlus esitatakse elektrooniliselt. Taotluse esitaja vaatepunktist toimib süsteem kõigi liikmesriikide puhul sarnaselt. Eestis sisestatakse taotlus e-maksuameti kaudu rubriigis „EL Tagastustaotlused“.

Käibemaksu tagastustaotlus ühendusevälisesse riiki esitatakse nõutud vormil otse vastava riigi maksuhaldurile. Vastastikuse tagastamise printsiibi alusel toimub käibemaksu tagastamine Norrast, Islandilt, Israelist ja Šveitsist.

Nii teise liikmesriigi kui ka ühendusevälise riigi isikutele, kes ei ole Eestis käibemaksukohustuslasena registreeritud, kehtib Eestis tasutud käibemaksu tagastamiseks taotluse esitamisel sama tähtpäev.

Lisainfo: maksunõustaja Merike Oja moja@kpmg.com

Kohtulahendid

Eelotsuse taotlemine Euroopa Kohtult müügimaksu kohta

Riigikohtu menetluses on kohtuasi 3-3-1-70-16. Vaidlus on tingitud sellest, kas müügimaks, mis on tänaseks kehtetuks tunnistatud, on kooskõlas käibemaksudirektiivi 2006/112/EÜ artikliga 401, mis keelab liikmesriikidel kehtestada või säilitada muid käibelt arvestatavaid makse, mis ei ole lisandväärtusmaksud. Kolleegium on oma 1. augusti 2017 määruses leidnud, et Tallinnas kehtinud müügimaks võis kehtiva lisandväärtusmaksu süsteemi kõrval kahjustada ühise lisandväärtusmaksusüsteemi toimimist. Võimaliku vastuolu tuvastamiseks käibemaksudirektiivi artikliga 401 on Riigikohus asunud seisukohale, et Euroopa Kohtule tuleb esitada eelotsuse taotlus ning vastuse saamiseni tuleb peatada antud kohtuasja menetlus. Riigikohus on sõnastanud küsimuse eelotsuse taotlemiseks järgmiselt: „Kas nõukogu direktiivi (EÜ) 2006/112 artiklit 401 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus riigisisene maks, mida kohaldatakse üldiselt ja mis määratakse proportsionaalselt hinnaga, kuid mida asjakohaste eeskirjade kohaselt tuleb sisse nõuda vaid kauba või teenuse tarbijale müügi etapis nõnda, et lõplik maksukoormus lasub lõpptulemusena tarbijal, ning mis kahjustab ühise lisandväärtusmaksusüsteemi toimimist ja moonutab konkurentsi?“  

Riigikohtu määrusega on võimalik tutvuda siin

 

Osalemine käibemaksupettuses variühingute kaudu

Maksuhaldur asus kontrolli tulemusel seisukohale, et äriühing kajastas kahelt tarnijalt (samuti äriühingud) saadud arveid oma raamatupidamises maksukasu saamise eesmärgil, olles teadlik, et need tarnijad ei ole kauba tegelikud müüjad, vaid kaup soetati otse Läti ja Leedu äriühingutelt. 

Sellised pettused seisnevad selles, et vahelülina kasutatud äriühing jätab üldjuhul käibemaksu riigile tasumata, kuid ostja soovib müüja arve alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Riigikohtu praktika kohaselt on maksupettuses osalemine ka see, kui ostja teab, et müüja jätab arvel näidatud käibemaksu riigile üle kandmata. Selles kaasuses ilmnes, et tarnijad ei tegutsenud iseseisvalt, vaid ostja juhendamisel. Ostja pidi seega teadma, et tegemist oli variühingutega. 

Ringkonnakohus leidis, et vaidlustatud maksuotsusel ei olnud puudusi, mis tinginuks selle tühistamise. Äriühing kaasas tarnijaid tehingute ahelasse üksnes maksueelise saamiseks (sisendkäibemaksu mahaarvamise võimaluse kunstlik tekitamine). Seetõttu ei olnud need äriühingud tegelikeks müüjateks ning nende esitatud arvete alusel ei oleks tohtinud sisendkäibemaksu käibemaksuseaduse § 31 järgi maha arvata, sest arved ei vastanud käibemaksuseaduse § 37 nõuetele (st need ei sisaldanud tegeliku müüja andmeid). 

Ringkonnakohtu otsusega on võimalik tutvuda siin

Lisainfo: maksunõustaja Merike Oja moja@kpmg.com

© 2017 KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a member firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with KPMG International Cooperative (“KPMG International”), a Swiss entity. All rights reserved.

Võta meiega ühendust

 

Küsi pakkumist

 

Täida vorm