Infokuller - juuli 2017 | KPMG | EE

Infokuller - juuli 2017

Infokuller - juuli 2017

InfoKuller on kord kuus ilmuv KPMG e-uudiskiri, mis annab ülevaate viimastest olulisematest muudatustest Eesti seadusandluses ja kohtulahendites.

1000

Seotud teemad

KPMG infokuller juuli 2017

InfoKuller - ülevaade muudatustest õigusaktides

Juuli InfoKulleris tutvustame Riigikogu poolt vastu võetud tulumaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusest tulenevaid tulumaksuseaduse muudatusi.

Peamiste muudatustena võib välja tuua järgneva – alandatakse regulaarselt makstavate dividendide tulumaksumäära, krediidiasutustele pannakse avansilise tulumaksu maksmise kohustus, kontsernisiseste laenudega seoses kehtestatakse teavituskohustus, muudetakse sõiduautode erisoodustuse maksustamise aluseid, täiendatakse tööandja osalusoptsiooni maksuregulatsiooni ja tehakse muid erisoodustuste maksustamist puudutavaid muudatusi

Samuti anname lühiülevaate juuli algul jõustunud käibemaksuseaduse ja riigikaitseseaduse muutmise seadusest ning nagu tavaks saanud, toome teieni olulisemad kohtulahendid. 

Head lugemist!

 

 

Tulumaksuseaduse muutmise seadus

19.06.2017 võttis riigikogu vastu tulumaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse, millele tänaseks on andnud heakskiidu ka president. Suurem osa muudatustest jõustub 01.01.2018.

•   Regulaarselt makstavad dividendid

Alates 01.01.2018 jõustuva tulumaksuseaduse kohaselt maksustatakse kasum, mis on väiksem või võrdne eelneva kolme aasta keskmise Eestis maksustamisele kuulunud jaotatud kasumiga, alates 2019. aastast 14/86-lise tulumaksumääraga. Üleminekusätete kohaselt rakendatakse 2019. aastal madalamat maksumäära dividendidele, mis vastavad 1/3-le 2018. aastal jaotatud kasumist ning 2020. aastal dividendidele, mis vastavad 1/3-le 2018. ja 2019. aastal jaotatud kasumist. Nimetatud piirmäärasid ületav osa kasumieraldistest maksustatakse jätkuvalt 20/80-lise maksumääraga. Lisaks on oluline märkida, et 14/86-lise tulumaksuga maksustatud dividendidelt, mida makstakse füüsilistele isikutele (nii resident kui ka mitteresident), tuleb täiendavalt kinni pidada 7% tulumaksu. Kinnipidamise kohustus tekib ka siis, kui füüsilisele isikule makstakse dividende tulumaksuseaduse § 50 lg 1 alusel ja 14/86-list tulumaksumäära on rakendanud tütarettevõtja, kellelt dividendid saadi.

•  Tulumaks varjatud kasumieraldiselt (laenult)

Kuigi palju kõneainet pakkunud n.ö panditulumaks jäeti seaduseelnõust välja, täiendati seadust maksuhalduri töö lihtsustamiseks varjatud kasumieraldiste tuvastamise ja määratlemise mehhanismiga.Nimelt on seadusesse toodud säte, mille kohaselt peab residendist äriühing maksma tulumaksu äriühingu aktsionärile, osanikule või liikmele antud laenult, kui tehingu asjaolud viitavad, et tegemist võib olla varjatud kasumieraldisega. Emaettevõtjale ning selle teisele tütarettevõtjale, välja arvatud laenuandja tütarettevõtjale, antud laenu puhul, mille tagastamise tähtaeg on pikem kui 48 kuud, lasub maksumaksjal maksuhalduri nõudmisel laenu tagasimaksmise võime ja kavatsuse tõendamise kohustus. Selleks annab maksuhaldur äriühingule tõendite esitamiseks vähemalt 30-päevase tähtaja.

Laenudega seoses on residendist äriühing ja mitteresidendist äriühingu Eestis asuv püsiv tegevuskoht (v.a aktsiaseltsifond, residendist krediidiasutus ja mitteresidendist krediidiasutuse Eesti filiaal) edaspidi kohustatud esitama maksuhaldurile kvartalile järgneva kuu 20. kuupäevaks deklaratsiooni eelmise kvartali jooksul emaettevõtjale ja selle tütarühingutele antud laenude ja nende tagastamise kohta. Tõendamise ja  deklareerimise kohustus rakendub alates 2017. aasta 1. juulist antud laenudele, samuti sellistele laenudele, mille puhul on alates 2017. aasta 1. juulist laenusummat suurendatud, laenu tagastamise tähtaega pikendatud või muid olulisi tingimusi muudetud.

•  Sõidukid

Tulumaksuseaduse muudatuste kohaselt on alates 2018. aastast ettevõtte sõiduauto kasutamisel nii töö– kui ka isiklikeks sõitudeks erisoodustuse hinna aluseks sõiduauto mootori võimsus. Eelnõu kohaselt on maksubaasiks 1,96 €/kW ning 1,47 €/kW, kui sõiduauto on üle viie aasta vana. Täiendavalt näeb eelnõu ette seda, et kui ettevõtte sõiduauto kasutamine isiklikeks sõitudeks on välistatud, tehakse selle kohta märge liiklusregistrisse.Lisaks täpsustatakse eelnõuga kaubikute maksustamispõhimõtteid. Tulumaksuseaduse muudatustega nähakse ette, et lisaks turuhinnale võib kaubikute eratarbeks kasutamisel rakendada võimsuspõhist arvestust. Samuti täpsustatakse käibemaksuseaduses omatarbe mõistet, sätestades, et kui omatarbe moodustab tööandja veoauto (täismassiga kuni 3500 kg), takso või õppesõiduauto tasuta või soodushinnaga kasutada andmine tööülesannete või ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks, on nimetatud käibe maksustatav väärtus tulumaksuseaduse alusel arvutatud erisoodustuse hind.Samuti muudetakse käibemaksuseadust osas, mis puudutab mahaarvatud sisendkäibemaksu korrigeerimist olukorras, kus sõiduauto kasutusotstarve on muutunud.

•  Optsiooniprogrammid

Kui töötaja omandas optsiooni alusvara enne kolme aasta möödumist osalusoptsiooni andmisest, siis seni kehtinud tulumaksuseaduse kohaselt tuli tööandjal erisoodustusena maksustada. Seaduse muudatusega luuakse võimalus, et ka 3-aastase perioodi jooksul oleks võimalik optsioone realiseerida maksuvabalt. Eeldusteks on, et optsioonileping on sõlmitud vähemalt kolmeaastase tähtajaga. Maksuvabastus hakkab kohalduma olukordades, kus optsioonilepingu kehtivuse ajal võõrandatakse kogu osalus tööandjas või temaga samasse kontserni kuuluvas äriühingus, samuti kui töötajal tuvastatakse täielik töövõimetus või töötaja sureb. Erisoodustuseks ei loeta optsiooni alusvaraks oleva osaluse omandamist ulatuses, mis vastab proportsionaalselt optsiooni hoidmise ajale enne nimetatud sündmust.

•  Muud erisoodustused

— Seadusesse lisatakse täpsustus, et tulumaksuga ei maksustata selliste parkimiskulude hüvitamist töötajale, mis on tekkinud tööülesannete täitmise käigus. 

— Erisoodustuseks ei loeta edaspidi tööandja ettevõtlusega seotud kulutusi töölepingu alusel töötava töötaja transpordiks elu- ja töökoha vahel, kui töötaja elukoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel töökohast või tööandja korraldab transporti bussiga. Kui transporti korraldatakse tööandja autoga, loetakse see käibemaksuseaduse tähenduses sõiduauto ettevõtluses kasutamiseks. 

— Samuti ei loeta edaspidi erisoodustuseks tööandja ettevõtlusega seotud kulutusi töölepingu alusel töötava töötaja majutamiseks tingimustel, et töötaja elukoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel töökohast ja tal ei ole majutamise perioodil töökohale lähemal asuvat eluasemena kasutatavat kinnisvara. Seejuures maksuvabad kulutused majutatava töötaja kohta on kuni 200 eurot kuus majutamise korral Tallinnas või Tartus ja kuni 100 eurot mujal.

— Erisoodustuseks ei loeta ka osalise või puuduva töövõimega või puudega töötajale abivahendite andmiseks tehtud kulutusi ulatuses, mis ei ületa 50% samale töötajale sama kalendriaasta jooksul makstud sotsiaalmaksuga maksustatud summast.

•  Krediidiasutuste avansilised maksed

Vastu võetud seadusega kehtestatakse residendist krediidiasutustele ja mitteresidendist krediidiasutuste Eesti filiaalidele kohustus tasuda tulumaksu avansilisi makseid määraga 14% eelmises kvartalis teenitud kasumilt jooksva kvartali kolmanda kuu 10. kuupäevaks. Kasumi jaotamisel ja sellega kaasneva tulumaksukohustuse arvutamisel saab krediidiasutus tasutud avansilist tulumaksu arvesse võtta.

Käibemaksuseaduse ja riigikaitseseaduse muutmise seadus

Seoses Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse kaitsekoostöö kokkuleppe rakendamisega on Riigikogu võtnud vastu käibemaksuseaduse muudatused, millega täiendati loetelu isikutest, kellele kohaldatakse maksuvabastust isiklikuks otstarbeks vajaliku kauba importimisel ja käibemaksu tagastamist kauba või teenuse saamisel Eestis, kui see on ettenähtud rahvusvahelises lepingus. Muudatused puudutavad KMS § 39 järgmisi lõikeid:

•  lõikes 2 täiendati teises lauses olevat asutuste ja isikute loetelu, kellele rakendatakse maksusoodustust kaupade või teenuste osas. Lähtuvalt koostööleppest lisati loetellu välisriigi relvajõudude lepingupartneri töötaja;

•  lõikes 3 muudeti määruse andjat, kelleks varasemalt oli Vabariigi Valitsus. Uue sõnastuse kohaselt on imporditava kauba käibemaksust vabastamise korra ja tingimused ning käibemaksu tagastamise korra ja tingimuste kehtestamise õigus valdkonna eest vastutaval ministril, kelleks on praegu rahandusminister.

•  lõikes 6 määrati uueks käibemaksuvabastuse või käibemaksu tagastuse taotlemise õiguse kinnitajaks riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud ametnik.Käibemaksuseaduse muudatused jõustusid alates 1. juulist 2017. 

Eelnõuga on võimalik tutvuda siin

Lisainfo: maksunõustaja Einar Rosin erosin@kpmg.com

Kohtulahendid

Osaühingu omandis olevate kinnistute kasutamine ning vastavate tehingute maksustamine

Riigikohus tegi 09.06.2017 otsuse haldusasjas 3-3-1-78-16, mis puudutab osaühingu omandis olevate kinnistute kasutamist juhatuse liikme poolt.

Vaidluses kaebajana osalenud osaühingule kuulusid kaks kinnistut, millele olid ehitatud puhkemaja ja kontoriruumid. Hoonete ehituseks mõeldud summadelt arvas osaühing sisendkäibemaksu maha. Maksu- ja Tolliamet leidis, et kinnistuid ei kasutatud äriühingu ettevõtluse tarbeks ning kinnistutele tehtud kulutused ei olnud seotud äriühingu ettevõtlusega. Maksuhaldur asus muuhulgas seisukohale, et kinnistute soetamise kulutusi (ehitamis-, sisustamis- ja haljastuskulutusi) tuleb käsitleda dividendimaksena. Seega tegi maksuhaldur maksuotsuse, millega vähendas mahaarvamisele kuuluvat sisendkäibemaksu ning määras tasumiseks tulumaksu.

Riigikohus nõustus, et kinnistuid ei ole kasutatud osaühingu maksustatava käibe tarbeks ning kinnistutega seotud kulutustelt ei ole käibemaksu maha arvamine lubatud. Samas asus Riigikohus antud asjas seisukohale, et tegemist ei ole varjatud dividendimaksega, kuna kinnistute soetamise ja sisustamise tulemusena ei ole vähenenud äriühingu vara ega suurenenud äriühingu osaniku vara. Riigikohus selgitas, et asjas ei ole tuvastatud, et äriühing tegi osanikele väljamakseid kas rahalises või mitterahalises vormis. Riigikohtu hinnangul, kuivõrd kinnistud kuulusid maksuotsuse tegemise ajal äriühingule ning osanikele väljamakseid ei ole tehtud, siis ei ole tegemist osanikele välja makstud dividendidega tulumaksuseaduse § 50 lg 1 alusel.

Riigikohtu lahendiga on võimalik tutvuda siin.

Lisainfo: maksunõustaja Einar Rosin erosin@kpmg.com

© 2017 KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a member firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with KPMG International Cooperative (“KPMG International”), a Swiss entity. All rights reserved.

Võta meiega ühendust

 

Küsi pakkumist

 

Täida vorm