InfoKuller - mai 2017 | KPMG | EE

InfoKuller - mai 2017

InfoKuller - mai 2017

InfoKuller on kord kuus ilmuv KPMG e-uudiskiri, mis annab ülevaate viimastest olulisematest muudatustest Eesti seadusandluses ja kohtulahendites.

1000

Seotud teemad

KPMG InfoKuller mai 2017

InfoKuller - ülevaade muudatustest õigusaktides

Maikuu InfoKuller keskendub peamiselt Riigikogus menetletava tulumaksuseaduse, käibemaksuseaduse ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõule, millega pannakse krediidiasutustele avansilise tulumaksu maksmise kohustus, kehtestatakse panditulumaks kontsernisisestele laenudele, alandatakse regulaarselt makstavate dividendide tulumaksumäära, muudetakse sõiduautode erisoodustuse maksustamise aluseid, täiendatakse tööandja osalusoptsiooni maksuregulatsiooni ja tehakse muid erisoodustuste maksustamist puudutavaid muudatusi. 

Lisaks toome lugejateni info finantskontode alase teabevahetuse regulatsioonist, pakendiaktsiisi muudatustest ja magustatud jookide maksustamispõhimõtetest

Samuti leiate InfoKullerist ülevaate olulisematest kohtulahenditest.  

Head lugemist!

 

Ettevõtlustulu lihtsustatud maksmine

panditulumaks

Rahandusministeeriumi ettepaneku kohaselt maksustatakse alates 2018. aastast 20/80-lise tulumaksuga teistele kontserniliikmetele (v.a. ettevõtja enda tütarettevõtjad) antud laenud osas, mis ületab laenu andva ettevõtja omakapitali tehtud sissemaksete ja ettevõtja võetud laenude summa. Laenuna käsitletakse ka laenu tagamist (v.a. juhul kui tagatiseks on ettevõtja materiaalne põhivara), krediidilepingu sõlmimist ja muud majanduslikult samaväärset tehingut. Maksustamisele kuuluvad kõik pärast 30. juunit 2017 sõlmitud laenud ning ka varasemad laenud, mille tingimusi pärast nimetatud kuupäeva muudetakse ning mida ei tagastata 1. jaanuariks 2018. Juhul kui laen tagastatakse ettevõtjale kahe aasta jooksul, tagastatakse ka tasutud tulumaks. Kui laenu ei tagastata, käsitletakse laenu muu kasumieraldisena ning tasutud tulumaksusumma muutub lõplikuks. Panditulumaksu ei kohaldata krediidiasutustele.

regulaarselt makstavad dividendid

Eelnõu kohaselt maksustatakse kasum, mis on väiksem või võrdne eelneva kolme aasta keskmise Eestis maksustamisele kuulunud jaotatud kasumiga, alates 2019. aastast 14/86-lise tulumaksumääraga. Üleminekusätete kohaselt rakendatakse 2019. aastal madalamat maksumäära dividendidele, mis vastavad 1/3-le 2018. aastal jaotatud kasumist ning 2020. aastal dividendidele, mis vastavad 1/3-le 2018. ja 2019. aastal jaotatud kasumist. Nimetatud piirmäärasid ületav osa kasumieraldistest maksustatakse jätkuvalt 20/80-lise maksumääraga. Lisaks on oluline märkida, et 14/86-lise tulumaksuga maksustatud dividendidelt, mida makstakse füüsilistele isikutele (nii resident kui ka mitteresident), tuleb täiendavalt kinni pidada 7% tulumaksu. Kinnipidamise kohustus tekib ka siis, kui füüsilisele isikule makstakse dividende tulumaksuseaduse § 50 lg 1 alusel ja 14/86-list tulumaksumäära on rakendanud tütarettevõtja, kellelt dividendid saadi.

sõidukid

Tulumaksuseaduse muudatuste kohaselt on alates 2018. aastast ettevõtte sõiduauto kasutamisel nii töö– kui ka isiklikeks sõitudeks erisoodustuse hinna aluseks sõiduauto mootori võimsus. Eelnõu kohaselt on maksubaasiks 1,96 €/kW ning 1,47 €/kW, kui sõiduauto on üle viie aasta vana. Lisaks näeb eelnõu ette seda, et kui ettevõtte sõiduauto kasutamine isiklikeks sõitudeks on välistatud, tehakse selle kohta märge liiklusregistrisse.Lisaks täpsustatakse eelnõuga kaubikute maksustamispõhimõtteid. Tulumaksuseaduse muudatustega nähakse ette, et lisaks turuhinnale võib kaubikute eratarbeks kasutamisel rakendada võimsuspõhist arvestust. Samuti täpsustatakse käibemaksuseaduses omatarbe mõistet, sätestades, et kui omatarbe moodustab tööandja kaubiku, takso või õppesõiduauto tasuta või soodushinnaga kasutada andmine tööülesannete või ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks, on nimetatud käibe maksustatav väärtus tulumaksuseaduse alusel arvutatud erisoodustuse hind.Samuti muudetakse käibemaksuseadust osas, mis puudutab mahaarvatud sisendkäibemaksu korrigeerimist olukorras, kus sõiduauto kasutusotstarve on muutunud.

optsiooniprogrammid

Alates 1. juulist 2017 täiendatakse tulumaksuseaduse § 48 muuhulgas osas, mis puudutab optsiooniprogrammide maksustamist. Kehtiva regulatsiooni kohaselt ei loeta juhul, kui osalusoptsiooni alusvara on osalus tööandjas või tööandjaga samasse kontserni kuuluvas äriühingus, erisoodustuseks osalusoptsiooni alusvaraks oleva osaluse omandamist, kui osalus omandatakse mitte varem kui kolme aasta möödumisel optsiooni andmisest. Eelnõu kohaselt arvestatakse nimetatud kolmeaastase tähtaja kulgemise algust optsioonilepingu sõlmimise kuupäevast ka siis, kui optsiooni alusvara muutub.Samuti täiendatakse seadust eranditega, mille puhul on võimalik optsioone realiseerida ka varem kui kolm aastat pärast optsioonilepingu sõlmimist, ilma et seda loetaks erisoodustuseks. Sellisteks eranditeks on olukord, kus optsioonilepingu kehtivuse ajal võõrandatakse kogu osalus tööandjas või temaga samasse kontserni kuuluvas äriühingus. Lisaks on erandiks see, kui töötajal tuvastatakse täielik töövõimetus või töötaja sureb. Nimetatud juhtudel ei loeta erisoodustuseks optsiooni alusvaraks oleva osaluse omandamist ulatuses, mis vastab proportsionaalselt optsiooni hoidmise ajale enne nimetatud sündmust.

muud erisoodustused

— Seadusesse lisatakse täpsustus, et tulumaksuga ei maksustata selliste parkimiskulude hüvitamist töötajale, mis on tekkinud tööülesannete täitmise käigus. 

— Erisoodustuseks ei loeta edaspidi tööandja ettevõtlusega seotud kulutusi töölepingu alusel töötava töötaja transpordiks elu- ja töökoha vahel, kui töötaja elukoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel töökohast või tööandja korraldab transporti bussiga. Kui transporti korraldatakse tööandja autoga, loetakse see käibemaksuseaduse tähenduses sõiduauto ettevõtluses kasutamiseks. Samuti ei loeta eelnõu kohaselt edaspidi erisoodustuseks tööandja ettevõtlusega seotud kulutusi töölepingu alusel töötava töötaja majutamiseks tingimustel, et töötaja elukoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel töökohast ja tal ei ole majutamise perioodil töökohale lähemal asuvat eluasemena kasutatavat kinnisvara. Lubatavad kulutused majutatava töötaja kohta on kuni 200 eurot kuus majutamise korral Tallinnas või Tartus ja kuni 100 eurot mujal.

— Erisoodustuseks ei loeta ka osalise või puuduva töövõimega või puudega töötajale abivahendite andmiseks tehtud kulutusi ulatuses, mis ei ületa 50% samale töötajale sama kalendriaasta jooksul makstud sotsiaalmaksuga maksustatud summast.

krediidiasutuste avansilised maksed

Riigikogule esitatud eelnõu kohaselt on Eestis tegutsevad pangad ja välispankade filiaalid kohustatud edaspidi tasuma tulumaksu avansiliste maksetena eelmises kvartalis teenitud kasumilt. Maksustatava kasumi arvestamisel on õigus võtta arvesse ja viie aasta jooksul edasi kanda eelmiste maksustamisperioodide kahjumeid. Avansilise tulumaksu määr on 14%.

Lisainfo: maksuvaldkonna juht Joel Zernask jzernask@kpmg.com

Finantskontode alane teabevahetus

2017. aasta sügisest laiendatakse maksuhaldurite vahelist teabevahetust, mis on seotud teise riigi maksuresidentide erinevate rahaliste vahendite hoidmisega välisriigis. Sisu poolest on tegemist samalaadse teabevahetusega nagu FATCA teabevahetus USA-ga.

See põhineb põhimõtteliselt OECD vastaval teabevahetuse standardil. Finantskontode alane teabevahetus hõlmab kolme olulisemat aspekti:

1. Finantsteave, mida tuleb seoses avaldatavate kontodega edastada, hõlmab igat liiki investeerimistulu (sh intressi- ja dividenditulu, teatud kindlustuslepingutest saadud tulu ja muu tulu, mis on saadud seoses kontol olevate varade või kontoga seotud maksetega), kontojääke ja finantsvarade müügist saadud tulu.

2. Aruandekohustus on lisaks pankadele ja hoiuühingutele ka teistel finantsasutustel, näiteks maakleritel, teatud kollektiivsetel investeerimisüksustel ning teatud kindlustusseltsidel.

3. Teabevahetus puudutab isikuid, kelle elu- või asukoht või majanduslikud huvid on välisriigis ja kellel võiks olla välisriigis maksude maksmise kohustus. Avaldatavate kontode hulka kuuluvad füüsiliste isikute ja ettevõtete (sh trustid ja sihtasutused) kontod.

OECD standardiga on võimalik tutvuda siin

Esimest korda esitatakse deklaratsioon 2016. aasta andmete kohta 30. juuniks 2017. Deklaratsioonide vormid on kehtestatud rahandusministeeriumi määrusega ja need on kättesaadavad e-maksuametis. 

Lisainfo: maksunõustaja Merike Oja moja@kpmg.com

Magustatud joogi maksu seadus

Rahandusministeerium on algatanud magustatud joogi maksu seaduse eelnõu. Seaduse eelnõu näeb ette selliste magustatud jookide maksustamise, mille suhkrusisaldus on vähemalt 5g/100ml joogi kohta või millele on lisatud magusainet. Lisaks näeb eelnõu ette ka selliste jookide maksustamise, mida tuleb tarbimiseks kas lahjendada või lahustada. Seadus peaks jõustuma 1. jaanuaril 2018.

Magustatud jookidele kehtivad maksumäärad on 0,1-0,3 eurot ühe liitri joogi kohta. Maksumäär sõltub suhkru/magusaine sisaldusest. Maksu hakkavad maksma joogitootjad ja maaletoojad siis, kui nad teevad joogid Eestis esmakordselt kättesaadavaks.

Maksust on vabastatud magustatud joogid, mida kasutatakse teiste magustatud jookide, toidu, ravimite või alkoholi tootmiseks. Samuti ei maksustata jooke, mis tuuakse Eestisse isiklikuks tarbimiseks reisijaga kaasas oleva kaubana või toimetatakse Eestist välja. 

Magustatud joogi maksustamisperiood on kalendrikuu. Maks deklareeritakse ja tasutakse Maksu-ja Tolliametile maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks.

Magustatud joogi maksu seadusega on võimalik tutvuda siin.

Lisainfo: maksunõustaja Einar Rosin erosin@kpmg.com

Pakendiseadus

17. aprillil 2017 jõustusid õhukeste plastkandekottidega seotud pakendiseaduse muudatused.

Pakendiettevõtja on kohustatud üle 100-ruutmeetrise pindalaga müügikohas pidama arvestust tarbijatele müüdavate ja tasuta antavate õhukeste ning eriti õhukeste plastkandekottide kohta ning esitama andmed pakendiregistrisse.

Lisaks tuleb pakkuda tarbijale pakendiettevõtja müügikohas õhukeste plastkandekottide kõrval muid võimalusi kauba pakendamiseks ja vältida oksüdantide toimel lagunevate plastkandekottide müüki või nende tasuta andmist.

Alates 31. detsembrist 2018 ei tohi pakendiettevõtja müügikohas anda õhukesi ja eriti õhukesi plastkandekotte tarbijale tasuta, välja arvatud eriti õhukesed plastkandekotid (õhem kui 15 mikronit), mida kasutatakse hügieeni tagamiseks või lahtise toidukauba esmaseks pakendamiseks, et vältida toidu raiskamist.

Muudatuste eesmärgiks on vähendada 31. detsembriks 2019 plastkandekottide tarbimist alla 90 õhukese plastkandekoti inimese kohta aastas ja 31. detsembriks 2025 alla 40 õhukese plastkandekoti inimese kohta aastas. Tarbimiseesmärkidest jäetakse välja eriti õhukesed plastkandekotid.

Pakendiseadusega on võimalik tutvuda siin.

Lisainfo: maksunõustaja Merike Oja moja@kpmg.com

Kohtulahendid

Olukord, kus töötuskindlustusmakset maksnud isikul puudub õigus saada töötuskindlustushüvitist, on vastuolus põhiseadusega

Riigikohus otsustas rahuldada õiguskantsleri taotluse ja tunnistada tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 lg 5 p 4 ja töötuskindlustuse seaduse § 6 lg 1 p 1 põhiseadusevastaseks ja kehtetuks osas, milles need välistavad töötuskindlustuse seaduse § 3 lg-s 1 nimetatud kindlustatule, kellel oleks töötuskindlustuse seaduse §-st 6 tulenevalt õigus saada töötuskindlustushüvitist, hüvitise maksmise ainuüksi põhjusel, et ta on äriühingu juhatuse liige.

Riigikohtu otsusega on võimalik tutvuda siin.

 

Osaühingu omandis olevate korteriomandite ettevõtluses kasutamine ning vastavate tehingute maksustamine

Tartu Ringkonnakohas tegi 21. märtsil 2017 otsuse haldusasjas 3-15-1564, mis puudutab vara soetamist osaühingu omanikult ning selle edasist kasutamist ettevõtluses.

Vaidluses kostjana osalenud osaühing ostis ettevõtte omanikult korterid ning andis need seejärel omanikule üürile. Maksu- ja Tolliamet leidis, tuginedes muuhulgas ettevõtte majandusaasta aruandele, et ettevõtte omaniku tegelik soov oli saada dividende. Seega tegi Maksu- ja Tolliamet maksuotsuse ja määras osaühingule tasumiseks tulumaksu.

Ringkonnakohus asus antud asjas seisukohale, et tegemist ei ole varjatud dividendimaksega, kuna osaühingu omaniku poolt võõrandatud korteriomand on müüdud turutingimustel. See tähendab seda, et kummagi tehingu osapoole vara ei ole tehingu tulemusena suurenenud ega vähenenud. Seega ei saa tehingut käsitleda kasumi jaotamisena, sest makstud rahasumma ei ületa vastusoorituse väärtust.

Ringkonnakohtu otsusega on võimalik tutvuda siin.

Lisainfo: maksunõustaja Einar Rosin erosin@kpmg.com

© 2017 KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a member firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with KPMG International Cooperative (“KPMG International”), a Swiss entity. All rights reserved.

Võta meiega ühendust

 

Küsi pakkumist

 

Täida vorm