Panditulumaksust lähemalt | KPMG | EE

„Maksumäär peab olema selge“

Panditulumaksust lähemalt

Rahandusministeeriumis on küpsemas kaks suuremahulist maksumuudatust, mis koosmõjus peaksid riigieelarvesse järgmisel aastal tooma üle 100 miljoni euro. Need muudatused on nn panditulumaks ehk Eesti äriühingute kasumi arvelt kontserniettevõtetele antud laenude, deposiitide jms maksustamine sarnaselt dividendidega ning stabiilsetele dividendimaksjatele võimaldatav maksumäära langetus 20 protsendilt 14 protsendile. Kuna esimene muudatus on veel väga toores, siis peatun siinkohal teisel.

1000

Partner, maksuteenuste juht

KPMG Baltics OÜ

Võta ühendust

Seotud teemad

Maksumäär peab selge olema

Panditulumaksust lähemalt

Idee on, et kolme aasta keskmise kasumieraldise summa ulatuses kehtiks juriidilisele isikule dividendi makstes maksumäär 14%, ületav osa maksustataks endiselt 20% määraga. Kui dividend makstakse residendist füüsilisele isikule, siis lisanduks täiendav tulumaksu kinnipidamine, et füüsilise isiku tulumaksukohustus jääks 20% tasemele, nagu on ka palgatulu puhul.  

Eesti ettevõtjaid, eelkõige kontsernide kohalikke tütarühinguid, võiks motiveerida usinamalt kasumit jaotama, kuid maksumäära langetuse sidumine kolme aasta keskmise kasumieraldise summaga, on halb mõte. Seda järgnevatel põhjustel:

  • Valed eeldused. Äritegevuses ei ole kasum konstant, mis eksisteerib igal juhul. Tuhanded Eesti ettevõtjad murravad igapäevaselt pead ja leiutavad lahendusi kuidas kõigepealt „nulli jõuda“ ning sealt edasi mingisugust kasumit teenida. Tänases ränga palgasurve ja armutu konkurentsi tingimustes ei saa eeldada, et ettevõtja: a) teenib iga-aastaselt kasumit ja b) on võimeline seda omanikele välja maksma. Kui see mingil aastal ei õnnestu karistatakse teda täiendavalt maksumäära tõusuga.
  • Investeeringute pärssimine. Kui ettevõtja, kes on teeninud kasumit, seada valiku ette kas kasum jagada omanikele või kannatada maksumäära tõusu all, siis on tõenäoline, et väga paljud ettevõtjad otsustavad kasumi välja maksta. See aga vähendab ettevõtjate suutlikkust investeerida, luua uusi töökohti ning innovatsiooni. Seega on planeeritav muudatus otseselt kahjulik Eesti kui riigi arengule, tuues võib-olla lühiajalise efekti maksulaekumisel, kuid kahjustades pikemas perspektiivis Eesti (ettevõtjate) positsiooni maailmaturul. 
  • Ebaselgus investeeringu planeerimisel. Kõik ettevõtjad planeerivad oma investeeringuid hoolega, eriti välisriiki investeerimisel. Kui maksumäär sõltub otsusest kasum välja maksta versus investeerida, siis on investeeringu tootlust pea võimatu arvutada, sest paljudes ärides ei ole võimalik rahavoogusid aastate kaupa adekvaatselt ette projitseerida. See tähendab välisinvestorite jaoks ebaselgust ning vähendab Eesti atraktiivsust investeerimiskeskkonnana. 

Maksulangetuse mõte iseenesest on hea ning 14% määr samuti sobilik, aga seda tuleks võimaldada mitte ainult kolme aasta keskmise kasumijaotuse ulatuses, vaid fikseeritud määrana tänase 20% asemel kõigile Eesti äriühingutele. Sellega parandaksime Eesti positsiooni Baltikumi maksukonkurentsis (hetkel Lätis ja Leedus määraks 15%) ning ennetaksime täiendavat hoopi Läti poolt, kus hetkel samuti reinvesteeritud kasumi maksuvabastuse kehtestamine on laiapõhjaliste arutelude päevakorras. Nagu ettevõtjad on ka riigid omavahel tihedas konkurentsis ning vee peal püsimiseks tuleb jälgida mida naabrid teevad. Lühiajalise kasu nimel ei tohi kahjustada riigi konkurentsivõimet pikemas perspektiivis. 

Lisainfo: 

Joel Zernask
maksuteenuste valdkonna juht
tel 626 8791
jzernask@kpmg.com

 

© 2017 KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a member firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with KPMG International Cooperative (“KPMG International”), a Swiss entity. All rights reserved.

Võta meiega ühendust

 

Küsi pakkumist

 

Täida vorm