InfoKuller - veebruar 2017 | KPMG | EE

InfoKuller - veebruar 2017

InfoKuller - veebruar 2017

InfoKuller on kord kuus ilmuv KPMG e-uudiskiri, mis annab ülevaate viimastest olulisematest muudatustest Eesti seadusandluses ja kohtulahendites.

1000

Võta ühendust

Seotud teemad

KPMG InfoKuller veebruar 2017

Füüsilise isiku tuludeklaratsiooni esitamise aeg on käes

Tuletame meelde, et residendist ja mitteresidendist füüsilise isiku 2016. aasta tuludeklaratsiooni esitamise tähtaeg on 31. märts 2017. Tuludeklaratsiooni saab esitada alates 15. veebruarist kas elektrooniliselt e-maksuametis või paberkandjal.

Tuludeklaratsiooni peavad esitama residendist füüsilised isikud eelmisel kalendriaastal teenitud tulu kohta. Deklareerimiskohustus hõlmab muu hulgas ka välismaal teenitud ja/või juba välismaal maksustatud tulusid.

Kui isikul tulude deklareerimise kohustust ei ole, kuid ta soovib kasutada maksusoodustust (näiteks on ta aasta jooksul maksnud eluasemelaenu intresse, tasunud koolituste eest, teinud annetusi/kingitusi või tal on õigus alates teisest lapsest ettenähtud täiendavale maksuvabastusele), siis tuleb tuludeklaratsioon maksusoodustuse saamiseks siiski esitada.

Mitteresidentidel on tuludeklaratsiooni esitamise kohustus juhul, kui nad on saanud kasu vara võõrandamisest, ettevõtlustulu või tulu, millelt ei ole tulumaksu kinni peetud. Maksu- ja Tolliamet mitteresidendile maksuteadet ei väljasta. Seoses e-residentsuse kasutuselevõtuga saavad mitteresidendid esitada tuludeklaratsiooni ka e-maksuameti kaudu. Loomulikult on endiselt võimalik esitada tuludeklaratsioon ka paberkandjal.

Lisainfo: maksunõustaja Einar Rosin erosin@kpmg.com 

 

Pakendiaktsiisi seaduse väljatöötamiskavatsus

Rahandusministeerium esitas ministeeriumidele ja huvigruppidele arvamuse avaldamiseks pakendiaktsiisi seaduse uue versiooni väljatöötamiskavatsuse.

Muudatustega soovitakse suunata tähelepanu tagajärgedelt ehk pakendite taaskasutamiselt probleemi ennetamisele ehk ülepakendamise ja turule toodava pakendi vähendamisele. Lisaks soovitakse nihutada maksukoormust loodusvarade kasutamise ja keskkonna saastamise maksustamise poole.

Muudatused jõustuvad arvatavasti 2018. aastal.

Pakendiaktsiisi seaduse uue versiooni väljatöötamiskavatsusega on võimalik tutvuda siin.

Lisainfo: maksunõustaja Merike Oja moja@kpmg.com

 

Kohtulahend: Maksuvõla intressimäär kohtulikus kontrollis

Detsembris ja jaanuaris tegi Tallinna Halduskohus kaks otsust, mille edaspidise käekäigu jälgimine võib pakkuda huvi neile, kes on pidanud kolmel viimasel aastal makse koos intressidega juurde maksma. 

5. detsembril 2016 tegi Tallinna Halduskohus otsuse, millega tunnistas põhiseadusega vastuolus olevaks ja jättis kohaldamata maksukorralduse seaduse sätte, mis kinnitab, et maksuvõla intressimäär iga maksu tasumisega hiljaks jäädud päeva eest on 0,06%. Kohus selgitas, et olukorras, kus maksumaksja avastab maksuarvestuses tehtud vea ise ning parandab selle omal algatusel – st ilma Maksu- ja Tolliameti kontrollimenetluseta, on maksuvõla intressimäär 0,06% liiga kõrge. Kohus märkis, et sellises olukorras ei nõua paranduse tulemusena laekuva maksusumma arvutamine maksuhaldurilt peaaegu mingit administratiivset ressurssi. Maksuvõla intressi eesmärk ei ole karistada maksumaksjat ega teenida riigile lisatulu. Intressi funktsioonid saaksid kohtu arvates edukalt täidetud ka siis, kui maksuvõla intressimäär oleks kirjeldatud juhul näiteks kaks korda madalam – s.o 0,03% päevas.

13. jaanuaril 2017 tehtud otsusega astus Tallinna Halduskohus veelgi ühe sammu edasi. See lahend puudutab olukorda, kus maksuintressi tasumise kohustus tekib maksumenetluse tulemusel. Halduskohus on asunud seisukohale, et ka sellises olukorras on maksuintressi määr, mis ületab 0,03%, ebaproportsionaalselt kõrge intressi kogumise eesmärkide suhtes ja seega põhiseadusega vastuolus.

Need otsused ei ole veel jõustunud. Nende tegemine käivitas põhiseaduslikkuse järelevalve menetlused vastava maksukorralduse seaduse sätte kontrollimiseks. Nüüd peab Riigikohus ütlema oma sõna, kas maksuvõla intressimäär on põhiseadusega vastuolus või mitte.

Kui Riigikohus nõustub Tallinna Halduskohtu seisukohtadega, saab neil otsustel olla vaid edasiulatuv mõju. See tähendab seda, et kehtiva intressimäära kehtetuks tunnistamine ei too endaga kaasa juba varem tasutud intressisummade automaatset tagastust. Selleks et seda saavutada, tuleb esitada sellekohane nõue Maksu- ja Tolliametile ning olla vajadusel valmis kaitsma kohtus oma õigusi. 

Lisainfo: maksuvaldkonna juht Joel Zernask jzernask@kpmg.com

 

Kohtulahend: Sisendkäibemaksu mahaarvamine ja äriotstarbel või eluruumina kasutatavad ruumid

Riigikohtu halduskolleegium tegi 26. jaanuaril 2017 otsuse nr 3-3-1-53-16. See puudutab olukorda, kus Maksu- ja Tolliamet (MTA) vähendas maksuotsusega äriühingu poolt puhkemaja ehituse käigus mahaarvatud sisendkäibemaksu, sest MTA asus seisukohale, et äriühing ei ehitanud puhkemaja maksustatava käibe tarbeks. Lisaks tõi MTA välja, et tehingud, mille käigus sisendkäibemaks maha arvati, olid näilikud, tehingute eesmärk oli suurendada äriühingu poolt tagasiküsitavat sisendkäibemaksu ning saada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt (PRIA) ehituseks toetust. 

Riigikohus nõustus maksuotsuse õiguslike ja faktiliste alustega ning varasema astme kohtutes väljatooduga tehingute näilikkuse ja maksueelisega seonduva osas. Samas tõi kohus välja, et alles ehitatavate ruumide puhul ei saa lähtuda nende tegelikust kasutusest kas eluruumina või äriotstarbel (st ettevõtluses). Lähtuda tuleb kavatsusest ja tegelikust võimalusest ruume ühel või teisel otstarbel kasutada, mistõttu maksukohustuslasele tuleb anda võimalus esitada tõendid ja põhjendused, mis näitavad kulude otstarvet. Kui äriplaani teostumiseks pole takistusi, tuleb anda võimalus sisendkäibemaks kohe maha arvata. Samuti juhtis kohus tähelepanu riigiasutuste vastuolulistele otsustele, sest MTA järeldus oli erinev varasemast PRIA seisukohast ja järelduste erinevus oli sisuliselt põhjendamata. Lõpetuseks selgitas Riigikohus, mille poolest erinevad oma õiguslikelt eeldustelt ja tagajärgedelt sisendkäibemaksu mahaarvamise keelamine ja hilisem korrigeerimine. Hilisemat sisendkäibemaksu korrigeerimise õigust ei teki siis, kui esialgu isiklikuks kasutamiseks soetatud vara võetakse hiljem kasutusele maksustatava käibe tarbeks.  

Riigikohus tühistas Ringkonnakohtu otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks, viidates kohtute kohustusele hinnata kohtumenetluses kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis ja vastastikuses seoses.

Kohtulahendiga on võimalik tutvuda siin.

Lisainfo: maksunõustaja Merike Oja moja@kpmg.com 

© 2017 KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a member firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with KPMG International Cooperative (“KPMG International”), a Swiss entity. All rights reserved.

Võta meiega ühendust

 

Küsi pakkumist

 

Täida vorm