Ühinguõiguse reform | KPMG | EE

Ühinguõiguse reform

Ühinguõiguse reform

Eesti ühinguõigus on püsinud alates 1995. aastast, mil äriseadustik jõustus, üsna muutumatul kujul. Samas on ärimaastik ja teemad, mida ühinguõigus reguleerima peaks, oluliselt muutunud.

1000

Võta ühendust

Seotud teemad

Ühinguõiguse reform

Hüppeliselt on kasvanud elektroonilise kommunikatsiooni ja toimingute osakaal, ühinguid saavad asutada e-residendid, ettevõtted tegutsevad piiriüleselt jne. Seetõttu vajab äriseadustik ja kogu ühinguõigus värskendamist ning seejuures ei piisa ilmselt kergest facelift’ist, vaid pigem tuleks kokku panna täiesti uus seadus. Hädavajalike ühinguõiguse muudatuste kaardistamiseks ja uue äriseadustiku väljatöötamiseks on justiitsministeerium algatanud projekti „Ühinguõiguse kodifitseerimine“.

Sisuliselt on alanud erinevatelt huvigruppidelt info kogumine vajalike muudatuste ja uute reguleerimist vajavate õigusküsimuste kohta. Kuigi protsessi on kaasatud mitmed ettevõtjaid esindavad katusorganisatsioonid, sealhulgas Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Pangaliit, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon ja Teenusmajanduse Koda, suunab projekti tervikuna eelkõige justiitsministeerium ning see toimub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, rahandusministeeriumi, maksu- ja tolliameti ning finantsinspektsiooni valvsa pilgu all. Seejuures põrkuvad paratamatult vastandlikud huvid – ühest küljest vajadus liberaalse ja ettevõtlust soodustava keskkonna järele, teisest küljest vajadus kontrollida üha mobiilsemaid ja kiiremini muutuvaid ärisid. Hea näitena võib siin tuua e-residentsuse. Kui e-residentidele kehtestatavad piirangud toovad kaasa vajaduse Eestis tihti füüsiliselt kohal viibida ja muudavad e-residendi võrreldes tavakodanikuga tunduvalt väiksemate õigustega subjektiks, siis tõmmatakse sellega kriips peale ka lennukale e-residentsuse projektile.

Samas võiks just uus ja innovatiivne ühinguõigus olla üks alustaladest, mis aitaks taastada Eesti kui ettevõtjaid soosiva riigi mainet. Sellised uuendused ei sünni aga ilma ettevõtjatepoolse surve ja selgitustööta. Ilmselgelt on oluliselt lihtsam ja turvalisem kujundada õiguskorda ja süsteemi, kus riigil on ettevõtluse iga aspekti üle tugev kontroll ja ettevõtlus on üle reguleeritud. Nõrga kontrolli rakendamine ja riskide võtmine ametnike poolt ei ole suund, kuhu valitsejad omapäi liikuda tahaksid.

Seega tuleb ettevõtjatel ja nende katusorganisatsioonidel järgneva paari aasta jooksul, mil uus äriseadustik ja ühinguõigus laiemalt nii uue sisu kui ka vormi omandavad, valvel püsida ning ärgitada ametnikke „kastist välja“ mõtlema. Kõik õiguse muutmisega seotud huvigrupid peaksid möönma, et ettevõtjate käekäik on üks peamisi mõõdikuid, mille alusel me hindame oma ühinguõiguse kvaliteeti. Ei eksisteeri õigus- ja maksusüsteemi, mis oleks suurepärane, kuid  samal ajal ignoreeriks ettevõtjate vajadusi.

Lisainfo:

Indrek Alliksaar

Partner, audititeenuste juht, vandeaudiitor

tel 626 8731

ialliksaar@kpmg.com

© 2017 KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a member firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with KPMG International Cooperative (“KPMG International”), a Swiss entity. All rights reserved.

Võta meiega ühendust

 

Küsi pakkumist

 

Täida vorm