InfoKuller - jaanuar 2017 | KPMG | EE

InfoKuller - jaanuar 2017

InfoKuller - jaanuar 2017

InfoKuller on kord kuus ilmuv KPMG e-uudiskiri, mis annab ülevaate viimastest olulisematest muudatustest Eesti seadusandluses ja kohtulahendites.

1000

Partner, maksuteenuste juht

KPMG Baltics OÜ

Võta ühendust

Seotud teemad

KPMG Infokuller jaanuar 2017

Olulisemad muudatused välismaalaste seaduses

2016. aasta lõpus võttis Riigikogu vastu kaks seaduseelnõud, millega muudetakse ja täiendatakse välismaalaste seadust.

Alates 17. jaanuarist 2017 jõustusid järgmised muudatused:

  • Eestis viibimise uue õigusliku alusena lisandus teise ELi liikmesriigi väljastatud ettevõtjasiseselt üleviidud töötaja elamisluba. Samuti sätestati tingimused selle aluse rakendamiseks.
  • Välismaalased võivad saada pikaajalise viisa, mille alusel on neil õigus senise 180 päeva asemel Eestis viibida kuni 365 päeva 12 järjestikuse kuu jooksul. Samas ei tohi Eestis viibimise aeg kokku ületada 548 päeva 730 järjestikuse päeva jooksul.
  • Seaduslikult Eestis viibiv välismaalane saab taotleda viisat Politsei- ja Piirivalveametist. Seni oli viisa taotlemine võimalik üksnes Eesti välisesindustes.
  • Muudeti lühiajalise töötamise registreerimise tingimusi. Varem sisaldas seadus loetelu juhtumitest, mille puhul lühiajaline töötamine (ilma elamisloata) on lubatud. Uue korra kohaselt võib registreerida välismaalase lühiajalise Eestis töötamise juhul, kui välismaalasel on töökohale vastav kvalifikatsioon, haridus, terviseseisund, töökogemus ning vajalikud erialaoskused ja teadmised ning tema tööandja on Eestis registreeritud. Samuti pikendati lühiajalise töötamise perioodi 270 päevani (365 järjestikuse päeva jooksul) senise 180 päeva asemel.
  • Sätestati tingimused lühiajalise töötamise registreerimiseks hooajatööna.
  • Nii lühiajalise töötamise korral kui ka töötamiseks antud elamisloa alusel tuleb tööd tegevatele välismaalastele edaspidi maksta tasu, mis on võrdne vähemalt Statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta keskmise brutopalgaga (senise 1,24-kordse keskmise palga asemel) taotluse esitamise ajal. Tippspetsialisti tasu peab mõlemal juhul vastama vähemalt kahekordsele keskmisele brutopalgale.

Päev hiljem, 18. jaanuaril jõustusid järgmised muudatused:

  • Seadusesse lisati täiendava viisa andmise alusena viisa andmine seoses iduettevõtte loomise või arendamisega.
  • Reguleeriti tähtajalise elamisloa andmist suurinvestorile, kes on teinud Eestisse vähemalt 1 mln euro suuruse otseinvesteeringu.
  • Korduvtaotleja, kelle koduriigis puudub Eesti välisesindus ning kellelt on eelnevalt võetud sõrmejäljed, võib esitada viisataotluse Eesti välisesindusele posti teel või esindaja kaudu. Sarnane võimalus anti ka tähtajalise elamisloa taotlejatele.
  • Täpsustati sissemakstud osakapitali ja selle eest tehtud investeeringute tingimusi, mille täitmine on vajalik tippspetsialisti palkamiseks, ja selliseid tingimusi, mis on vajalikud iduettevõtlusega alustamiseks.
  • Sisserände piirarvu hulgast jäeti välja välismaalased, kellel on elamisluba töötamiseks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alasel ametikohal, töötamiseks iduettevõttes või iduettevõtlusega tegelemiseks või ettevõtluseks suurinvestorina.
  • Välismaalasele, kellel on töötamiseks lühiajaline elamisluba, anti võimalus asuda tööle sama tööandja juures teisele ametikohale tingimusel, et sellele esitatavad kutse- ja kvalifikatsiooninõuded on samad, mis esialgsel ametikohal.
  • Lihtsustati doktorikraadiga välismaalastele tähtajalise, püsivalt Eestisse elama asumiseks antava elamisloa väljastamise tingimusi.

Lisainfo: maksunõustaja Einar Rosin erosin@kpmg.com

 

Kohtulahendid: Ostutehingute tõendamine 

Riigikohtu halduskolleegium tegi 14. detsembril 2016 otsuse nr 3-3-1-77-16, mis puudutab tehinguid nende ettevõtete vahel, mille vastutavad isikud olid omavahel tihedalt seotud. Maksu- ja Tolliamet leidis, et raamatupidamises kajastatud majandustehinguid pole tegelikkuses toimunud, mistõttu maksustas need ettevõtlusega mitteseotud kuludena.

Kuna kohtukoosseis, kes vaatas läbi eelneva astme kohtuasja, muutus ning seda ei kajastatud kohtutoimikus, saatis Riigikohus asja teist korda ringkonnakohtule tagasi ning juhtis seejuures tähelepanu mitmele asjaolule. Maksu- ja Tolliametil tuleb selgelt esile tuua konkreetsed maksukohustuse õiguslikku ja faktilist alust kinnitavad asjaolud ja tõendid. Kusjuures kriminaalmenetluses kogutud tõendid, mille kohta puudub üldkohtu lahend, ei ole lubatud. Kolleegiumi hinnangul on sellise kohustuse eesmärk lihtsustada kohtumenetlust ja vältida vaidluste tekkimist asjasse puutumatute tõendite kogumise ja hindamise õiguspärasuse üle. Maksuotsuse faktiliseks aluseks võib olla kas asjaolu, et isik on seotud maksupettusega või ta teadis, et tegemist pole tegeliku müüjaga, või järeldus, et isik pidi seda teadma. Ringkonnakohtu ülesanne on kontrollida, kas kaebaja teadis, et asjakohastel arvetel märgitud äriühingud ei olnud tegelikeks teenuse osutajateks ja kauba müüjateks.

Riigikohtu otsusega on võimalik tutvuda siin.

Lisainfo: maksunõustaja Merike Oja moja@kpmg.com

© 2017 KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a member firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with KPMG International Cooperative (“KPMG International”), a Swiss entity. All rights reserved.

Võta meiega ühendust

 

Küsi pakkumist

 

Täida vorm