KPMG InfoKuller - detsember 2016 | KPMG | EE

KPMG InfoKuller - detsember 2016

KPMG InfoKuller - detsember 2016

InfoKuller on kord kuus ilmuv KPMG e-uudiskiri, mis annab ülevaate viimastest olulisematest muudatustest Eesti seadusandluses ja kohtulahendites.

1000

Võta ühendust

Seotud teemad

KPMG Infokuller - Detsember 2016

Kobareelnõust

Riigikogus on menetlemisel ning suure tõenäosusega saab veel sel nädalal vastu võetud uue valitsuskoalitsiooni maksupakett ehk nn kobareelnõu 302 SE, millega kutsutakse ellu rida maksumuudatusi. Kobareelnõu on ette valmistatud suure kiiruga ning seda on muudetud ka menetluse käigus. Näiteks on eelnõust eemaldatud mootorsõidukite registreerimise lõivu tõstmine seotuna CO2 heitme või võimsusega ning abikaasade ühisdeklaratsiooni kaotamine. 

Alljärgnevalt lühike ülevaade kobareelnõuga kehtestatavatest maksumuudatustest:

  • Pangaintressidelt tulumaksuvabastuse kaotamine, va juhul kui on tegemist investeerimiskontoga. Krediidiasutuste jaoks tähendab see massilist mõne sendist tulumaksu kinnipidamist ja raporteerimist intressimaksetelt. Muudatus on plaanitud jõustuma alates 1.01.2018.
  • Residendist füüsilise isiku maksuvaba tulu tõstmine 6000 eurole aastas (st 500 eurot kuus) kuni 1200 euro suuruse kuusissetulekuni. Iga täiendava euro kuusissetuleku puhul vähendatakse maksuvaba tulu määra 1,80 euro võrra kuni nullini alates 2100-eurosest kuusissetulekust. St 2100 ja enam teenivate isikute puhul maksuvaba tulu ei arvestata. Sissetuleku hulka arvestataks lisaks palgale ka muud tululiigid, sh dividendid, kuidas täpselt saab toimuma maksuvaba tulu arvestus igakuiselt ettevõtjate palgaarvestuses, on veel määratlemata. Muudatus on plaanitud jõustuma alates 1.01.2018.
  • Eluasemelaenu intresside tulust maha arvamise piiramine 300 euroga aastas. Muudatus on plaanitud jõustuma alates 1.01.2017, st muudatus mõjutab 2018.a esitatavaid tuludeklaratsioone.
  • Töötajate tervise edendamiseks tehtud kulutusi 100 euro ulatuses kvartalis ei käsitleta erisoodustusena. Selliste kulutuste all peetakse silmas:
  1. avaliku rahvaspordiürituse osavõtutasu; 
  2. sportimis- või liikumispaiga regulaarse kasutamisega otseselt seotud kulutusi; 
  3. tööandja olemasolevate spordirajatiste ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi; 
  4. kulutusi tervishoiutöötajate riiklikusse registrisse kantud või vastavat kutsetunnistust omava taastusarsti, füsioterapeudi, tegevusterapeudi, kliinilise logopeedi või kliinilise psühholoogi teenustele;
  5. ravikindlustuslepingu kindlustusmakset.Muudatus on plaanitud jõustuma alates 1.01.2018. 
  • Töötajatele makstava haigushüvitise sotsiaalmaksu vabastust laiendatakse teise kuni kaheksanda päeva eest makstavale hüvitisele. Muudatus on plaanitud jõustuma alates 1.01.2017.
  • Sotsiaalmaksu planeeritud langetuse alates 1.01.2017 32,5%-le ja alates 1.02.2018 32%-le tühistamine selliselt, et sotsiaalmaksu määraks jääb 33% ka peale 2016. a. 
  • Lahja alkoholi ja kütuste aktsiisi tõstmine. Muudatus on plaanitud jõustuma alates 1.02.2017, maagaasi ja vedelgaasi täiendavad aktsiisitõusud on planeeritud jõustuma 1.01.2019 ja 1.01.2020.
  • Majutusteenuse käibemaksutõusu 14%-le tühistamine selliselt, et majutusteenuse käibemaksumääraks jääb 9% ka 2017. aastal.
  • Lasterikaste perede toetuse määra tõstmine 3-6 lapse puhul 200 euro pealt 300 euro peale ning 7 ja enama lapse puhul 370 euro pealt 400 euro peale. Muudatus on plaanitud jõustuma alates 1.01.2017.

Link eelnõule 

Lisainfo: maksuvaldkonna juht Joel Zernask jzernask@kpmg.com

 

Kohtulahend: Eluruumi sisendkäibemaksu korrigeerimine

Riigikohtu halduskolleegium tegi 1. detsembril 2016 otsuse nr 3-3-1-19-16, mis puudutab käibemaksuseaduse (KMS) kohaldamist põhivara soetamisel mahaarvatud sisendkäibemaksu korrigeerimisel (§ 32 lg 4 ja § 33).

Maksu- ja Tolliamet leidis, et OÜ Ostecon peab korteri soetamisel mahaarvatud sisendkäibemaksu iga kalendriaasta lõpus korrigeerima, sest algselt maksustatava käibe tarbeks soetatud korteri kasutusotstarve muutus ja tegelikult võeti see kasutusele maksuvaba käibe tarbeks.

Riigikohus asus seisukohale, et eespool mainitud juhul on ainuõige lähtuda korteri tegelikust kasutusest. Sisendkäibemaksu tuleb korrigeerida kõikidel neil aastatel, mil korter on maksuvaba käibena üürile antud. Arvesse tuleb võtta ka seda, et nendel aastatel ei ole õigust sisendkäibemaksu maha arvata. Proportsionaalse mahaarvamise printsiibist lähtuv maksuarvestus, mis oleks selles olukorras andnud täpselt vastupidise tulemuse ehk 100% ulatuses sisendkäibemaksu mahaarvamise, annaks moonutatud tulemuse ning oleks vastuolus sisendkäibemaksu mahaarvamise üldise eeldusega. Seega nõustus Riigikohus Maksu- ja Tolliameti sisendkäibemaksu korrigeerimise kohta tehtud otsusega.

Riigikohtu otsusega on võimalik tutvuda siin.

Lisainfo: maksunõustaja Merike Oja moja@kpmg.com

 

Kohtulahend: Kütuseaktsiisist vabastamise alused 

Riigikohtu halduskolleegium tegi 23. novembril 2016 otsuse nr 3-3-1-45-16, mis puudutab kütuseaktsiisi vabastuse kohaldamist rahvusvahelisel autoveol.

Maksu- ja Tolliameti poolt kütuse konfiskeerimine tingis vaidluse, kas alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (ATKEAS) § 68 lg 4 või selle seaduse muu säte määrab kindlaks lisatingimused rahvusvahelist vedu teostava veoki standardses kütusepaagis Vene Föderatsioonist Eestisse toodava kütuse aktsiisivabastusele.

Maksuhaldur leidis, et aktsiisivabastus kohaldub üksnes juhul, kui saab tõendada, et kütust tarvitatakse samas veokis rahvusvahelise veo jaoks.

Maksuhaldur põhjendas oma seisukohta selgitusega, et aktsiisivabastuse eesmärgiks ei ole odavama kütuse importimine, vaid veokite kiirem ja sujuvam piiriületus.

Riigikohus asus seisukohale, et ATKEAS-i § 68 lg 4 ei saa tõlgendada nii, et veokit ja selle paagis olevat kütust võib kasutada üksnes rahvusvahelistel vedudel. Veel vähem tähendab see seda, et piiril veoki paagis tuvastatud kütuse kogus peab olema vastavuses konkreetse veo lõpetamiseks vajaliku kogusega. Aktsiisivabastuse kohaldumiseks on oluline, et veoki eesmärgiks oleks piiri ületamisel rahvusvaheline vedu, sõit toimuks vähemalt ühel suunal veose või sõitjatega ja kütus oleks veoki standardses kütusepaagis. Piiril ei ole võimalik tõendada ega kontrollida, kas Eestisse toimetatud kütust kasutatakse ikka samas veokis.

Sellest tulenevalt tunnistati MTA kütuse väljapumpamise ja kinnipidamise toimingud õigusvastaseks.

Riigikohtu otsusega on võimalik tutvuda siin.

Lisainfo: maksunõustaja Merike Oja moja@kpmg.com

© 2017 KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a member firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with KPMG International Cooperative (“KPMG International”), a Swiss entity. All rights reserved.

Võta meiega ühendust

 

Küsi pakkumist

 

Täida vorm

KPMG uus digitaalne platvorm

KPMG International on loonud tipptasemel digitaalse platvormi, mis aitab hõlpsasti leida teid huvitavat teavet.

 
Loe edasi