KPMG InfoKuller - mai 2016 | KPMG | EE

KPMG InfoKuller - mai 2016

KPMG InfoKuller - mai 2016

InfoKuller on kord kuus ilmuv KPMG e-uudiskiri, mis annab ülevaate viimastest olulisematest muudatustest Eesti seadusandluses ja kohtulahendites.

1000

Lisainfo

Võta ühendust

Seotud teemad

KPMG InfoKuller - mai 2016

Käibemaksuseaduse muutmise seadus 

Aprilli lõpus võeti vastu käibemaksuseaduse muudatused. Valdav osa muudatusi jõustub 1. juulist 2016, NATO relvajõududele kohalduvad sätted jõustuvad aga 1. maist 2016 ning Euroopa Liidu institutsioone puudutavad muudatused jõustuvad 1. jaanuarist 2017. 

Seadusesse lisatakse järgmised täiendused:

  • Käibemaksutagastuse asemel laiendatakse käibemaksuvabastuse (st 0%-lise maksumäära võimaldamise) rakendusala tehingutele rahvusvahelise organisatsiooni peakorteri, EL-i institutsioonide ja rahvusvahelise sõjalise peakorteriga. Soodustuse alla kuuluvate isikute ring ja soodustuse andmise tingimused on sätestatud seaduse §-is 15.
  • Teenuste osutamisel pikemal perioodil kui üks kalendrikuu, mis maksustatakse saaja poolt pöördmaksustamise kaudu, tuleb tehing kajastada maksuarvestuses iga aasta 31. detsembril välja arvatud juhul, kui aasta jooksul on toimunud tasumine või teenuse osutamine on lõpetatud. Erinevalt varasemast sõnastusest tuleb uue sõnastuse kohaselt teenused kajastada ka lepingu sõlmimise aasta detsembris.
  • Impordi käibemaksu käibedeklaratsioonil deklareerimise korda täpsustatakse sätetega, mis reguleerivad maksuhalduri tegevust erikorra rakendamisel. Maksuhaldur saab õiguse peatada kauba impordi käibemaksuarvestuse erikorra rakendamise ja lõpetada selle rakendamise peale kuuekuulist järjestikulist peatamist. Samuti sätestatakse erikorra rakendamiseks esitatava taotluse kinnitamise tähtajaks kuni 30 päeva.
  • Teenus, mida osutatakse sõltumatu isikuteühenduse liikmete vahel, on maksuvaba tingimusel, et teenus on otseselt vajalik liikme käibemaksuga mittemaksustatavaks põhitegevuseks, teenuse eest makstav tasu ei ületa selleks tehtud kulutusi ja maksuvabastuse rakendamine ei mõjuta oluliselt konkurentsi.
  • Maksuvabaks käibeks loetavate kaupade loetellu lisati inimpäritolu elundid.

Lisainfo: maksunõustaja Merike Oja, moja@kpmg.com  

Tulumaksuseaduse täiendamise seadus 

Riigikogu võttis vastu tulumaksuseaduse täiendamise seaduse, millega võetakse üle Euroopa Liidu ema- ja tütaräriühingute maksustamise direktiivi muudatused. Muudatuste eesmärk on välistada ema- ja tütarühingu kasumijaotiste kuritarvitamine ning hübriidlaenude puhul tekkiv topelt-mittemaksustamine. 

Tulumaksuseaduse täiendused jõustuvad 2016. aasta 1. novembril. 

Lisainfo: maksunõustaja Einar Rosin, erosin@kpmg.com  

Kohtulahendid 

MTÜ õiguslik vorm iseenesest ei välista ega piira sisendkäibemaksu mahaarvamist 

Riigikohus tegi 25. aprillil 2016 otsuse asjas nr 3-3-1-10-16, kus pooled vaidlesid MTÜ poolt maha arvatud sisendkäibemaksu tagastamise üle. 

Maksu- ja tolliamet vähendas maksuotsusega MTÜ deklareeritud sisendkäibemaksu põhjendusega, et MTÜ-l ei olnud õigust põhivara soetamiselt sisendkäibemaksu sajaprotsendiliselt maha arvata, kuna need kulud ei olnud seotud ainult MTÜ ettevõtlusega, vaid ka muu tegevusega, mis ei ole käsitatav ettevõtlusena käibemaksuseaduse tähenduses. 

Maksuhaldur kasutas põhivara soetamisel tasutud sisendkäibemaksu osaliseks mahaarvamiseks suhtarvu, mis arvutati MTÜ loomakasvatusega seotud maksustatava käibe ning maksustatava käibe ja muude käibemaksuga mittemaksustatavate sissetulekute kogusumma suhtena. 

Riigikohus asus seisukohale, et kuna käibemaksuseaduse (KMS) § 2 lg 2 esimese lause kohaselt on ettevõtlus isiku iseseisev majandustegevus, mille käigus võõrandatakse kaupa või osutatakse teenust, olenemata tegevuse eesmärgist või tulemustest, siis tuleb mõistet ’ettevõtlus’ sisustada konkreetse isiku majandustegevuse sisu kaudu. Eelkõige viitab KMS § 2 lõikes 2 sisalduv väljend ’olenemata tegevuse eesmärgist või tulemustest’ käibemaksu neutraalsusele ja sellele, et isiku õiguslik vorm ega kasumi teenimise eesmärk ei ole käibemaksuga maksustamise seisukohalt olulised.

Seega ei ole oluline, milliste kavatsuste või eesmärkidega või millist õiguslikku vormi kasutades tegutseb isik, kes müüb kaupa või osutab teenust, kuna isik, kes kasutab soetatud kaupu ja saadud teenuseid uute kaupade või teenuste toomiseks, ei tohi muutuda käibemaksukoormuse kandjaks. Seega, nii nagu äriühingu õiguslik vorm ei taga automaatselt sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust, ei saa ka mittetulundusühingu, sihtasutuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku õiguslik vorm iseenesest välistada või piirata sisendkäibemaksu mahaarvamist. 

Eeltoodust tulenevalt nähtub, et sõltuvalt asjaoludest võib mõne MTÜ kogu tegevus kvalifitseeruda ettevõtluseks KMS-i mõistes ning anda õiguse sisendkäibemaksu mahaarvamiseks 100% ulatuses, ilma et tekiks vastuolu mittetulundusühingute seaduse §-s 1 toodud põhimõtetega. Riigikohtu otsusega on võimalik tutvuda siin. 

Lisainfo: maksunõustaja Einar Rosin, erosin@kpmg.com  

Ebaolulised vormivead ostuarvel ei välista sisendkäibemaksu mahaarvamist 

Riigikohus tegi 13. aprillil 2016 otsuse asjas nr 3-3-1-51-15, mis puudutab sisendkäibemaksu mahaarvamist ostja poolt olukorras, kus arvel on märkimata müüja käibemaksukohustuslasena registreerimise number. 

Maksu- ja tolliamet tegi pärast Trent Projekt OÜ käibe- ja tulumaksu arvestamise ja deklareerimise õigsuse kontrollimist maksuotsuse, millega määras ettevõtte poolt tasutava käibemaksu summa. Maksuhaldur leidis, et kuna Rekkur Puit OÜ arved, kus puudusid äriühingu käibemaksukohustuslasena registreerimise number ja aadress, ei vasta käibemaksuseaduse (KMS) § 37 sätestatud nõuetele, ei tohtinud Trent Projekt OÜ selliste arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata. 

Riigikohus ei nõustunud maksuhalduri seisukohaga, et KMS § 37 lõikes 7 nimetatud andmed on kõigil juhtudel võrdselt olulised ja ükskõik milliste andmete puudumine arvel välistab sellise arve alusel sisendkäibemaksu arvestamise. Riigikohus viitas nii enda kui ka Euroopa Kohtu varasemale praktikale, kus on korduvalt rõhutanud, et maksuarvestuses tuleb eristada olulisi ja ebaolulisi vormivigu. Arvele selle väljastaja ja käibemaksukohustuslase numbri märkimine on formaalne nõue, mille eiramine pole piisavaks aluseks, et keelata sisendkäibemaksu kohene mahaarvamine, st tegemist on ebaolulise vormiveaga. Kolleegiumi järeldus tugineb muu hulgas asjaolule, et Eestis on ühtne, mitte piirkondlik käibemaksukohustuslaste register ning reeglina piisab äriühingu nimest ja registrikoodist, et tuvastada usaldusväärselt müüja isik ja kontrollida, kas tegemist on registreeritud käibemaksukohustuslasega. 

Seega tuleb käibemaksuseaduse vastavaid sätteid tõlgendada selliselt, et ka formaalsete puudustega arve saab olla aluseks sisendkäibemaksu mahaarvamisele. 

Riigikohtu otsusega on võimalik tutvuda siin

Lisainfo: maksunõustaja Einar Rosin, erosin@kpmg.com  

Ettevõtlusega tegelevat isikut ei saa käibemaksukohustuslaste registrist kustutada 

Riigikohus tegi 25. aprillil 2016 otsuse asjas nr 3-3-1-79-15, mis puudutab ettevõtte käibemaksukohustuslaste registrist kustutamise õiguspärasust. 

Maksu- ja tolliamet (MTA) kustutas oma otsusega OÜ Vollmond käibemaksukohustuslaste registrist, võttes aluseks käibemaksuseaduse (KMS) § 22 lõike 31, mille kohaselt on maksuhalduril õigus kustutada registrist maksukohustuslane, kes ei tegele Eestis ettevõtlusega. Otsuse kohaselt ei esitanud äriühing piisavalt tõendeid ettevõtlusega tegelemise kohta. Samuti leidis maksuhaldur, et ettevõtte pangakonto väljavõtte kohaselt ei ole osaühing teinud kulusid, mis reaalselt ettevõtlusega tegelevatel äriühingutel tavapäraselt tekivad. Seetõttu kahtlustas MTA, et ettevõte püüab reaalselt tegutseva äriühinguga vormistatud tehingute abil üksnes luua muljet kütuseäris osalemisest ning et ettevõtte omanike tegelik eesmärk on kuritarvitada ettevõtte käibemaksukohustuslase numbrit. 

OÜ Vollmond palus kohtul maksuhalduri otsus tühistada, kuna kaebaja hinnangul on äriühingu ettevõtlus MTA-le esitatud dokumentidega piisavalt tõendatud. 

Riigikohus nõustus kaebajaga leides, et olukorras, kus isik on ettevõtluse tõendamiseks esitanud tehingute kohta arved ja pangaväljavõtted ning tehingupartnerid on kinnitanud tehingute toimumist, ei oma ettevõtluse tõendamise seisukohast olulist tähendust dokumendid isiku teiste tehingute kohta, mille esitamata jätmist maksuhaldur kaebajale ette heitis. 

Sellest tulenevalt on kaebaja KMS-i § 22 lõike 31 kohaselt käibemaksukohustuslaste registrist kustutatud õigusvastaselt ning kaebaja kassatsioonikaebus tuleb rahuldada. 

Riigikohtu otsusega on võimalik tutvuda siin.

Lisainfo: maksunõustaja Einar Rosin, erosin@kpmg.com

Infokuller ei kajasta kõiki EV seadusandluses aset leidvaid muudatusi.

© 2017 KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a member firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with KPMG International Cooperative (“KPMG International”), a Swiss entity. All rights reserved.

Võta meiega ühendust

 

Küsi pakkumist

 

Täida vorm

KPMG uus digitaalne platvorm

KPMG International on loonud tipptasemel digitaalse platvormi, mis aitab hõlpsasti leida teid huvitavat teavet.

 
Loe edasi